• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Metsakapital toetab tselluloositehase rajamist

    Valitsus võtab seejärel seisukoha, kas ja mil määral soodustatakse tselluloositehase rajamist ning millised on riigi garantiid vähemalt 500 miljoni krooni suurusele investeeringule.
    «Okaspuu paberipuu järele on Eestis nõudlus väga väike, mistõttu on mõttekas Eestis oma tselluloositööstus taasrajada,» märkis metsaameti peadirektor Andres Talijärv.
    Tselluloositehase käivitamise ideed on viimase viie aasta jooksul arutatud korduvalt ja eri tasandeil, kuid selle rajamiseni ega konkreetsete plaanideni pole veel jõutud. Paldiskisse tselluloositehast ehitada sooviv suurettevõtja Ülo Pärnits on väitnud, et lähema aasta jooksul tema tehase ehitust ei alusta, sest pole selged valitsusepoolsed garantiid. Tartu suurinvestor Neinar Seli ei kavanda mitte ainult tselluloosi, vaid ka paberi tootmist Kesk-Eestis, kuid temagi kavade teostumisest veel kindlaid märke pole.
    Metsakapitali tänavune tulu peaks prognoosi kohaselt olema 460 miljonit krooni. Riigi metsaameti halduskulusid vähendati sel aastal mullusega võrreldes ligi 20 miljonit krooni. Järgmise aasta metsakapitali kontrollarvud on veel riigikogus arutusel ja kinnitamisel, mistõttu Andres Talijärv ei osanud neid kommenteerida.
    Metsakapitali nõukogu leidis, et on otstarbekas lõpuni välja ehitada Sagadi metsakeskus. Sinna kulub veel ligi 4 miljonit krooni metsakapitali raha. Äriplaani järgi tasub metsakeskus end ära viie aastaga.
    «Sagadis on metsamuuseum ja metsameeste koolituskeskus, et kompleks valmis saaks, tuleb välja ehitada majutuskohad 50 inimesele,» märkis Talijärv. Tema sõnul on Sagadi koolituskeskus metsameeste seas väga populaarne.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.