Ettevõtted tahavad laenata välismaalt

Rahapuudus Eestis on sundinud panku tõstma laenude intresse 6--7 protsendi võrra. Suuremad ettevõtted on seetõttu lubanud hakata otsima laenuvõimalusi välismaalt.

Hansapanga ettevõtete panganduse direktor Gerd Müller ütleb, et kui ettevõte tahaks praegu laenata näiteks 50 miljonit krooni, siis sellist summat on Eesti finantsasutustel raske välja anda.

Ettevõtted võiksid oma projektid pool aastat edasi lükata ja oodata rahaturu rahunemist, soovitab Müller.

Kuna koduturu laenutingimused on halvenenud, kaaluvad suuremad ettevõtted võimalust pöörduda laenusaamiseks otse välispankade poole.

Praegune lühiajaline laenuintresside tõus suuremaid ettevõtteid oluliselt ei puuduta, probleemid võivad tekkida pärast olemasolevate krediidilepingute lõppemist.

«Lähima poole aastaga ei juhtu midagi, aga kui samasugune olukord valitseb kohalikul laenuturul ka poole aasta pärast, kaalume küll välispangast laenamist,» kinnitab mööbli- ja suusatootja ASi Viisnurk finantsdirektor Andrus Aljas.

Kommivabriku Kalev finantsjuhi Andrus Koha sõnul kuulab ettevõte maad, mida välismaal neile pakkuda oleks, seda just otse investoritele suunatud võlakirjaemissioonide näol. «Neljapäeval on meil fondide esindajatega kohtumine, siis peaks midagi selguma,» lisab ta.

Ettevõtete jaoks on tänaseks kohalike pankade kroonides antavate laenude intressid kerkinud kuni 17 protsendini.

Siinsetest pankadest võetud Saksa margaga seotud laenu korral on aluseks Saksa marga 6 kuu libor (hetkel~3,9%), millele lisanduv riskimarginaal võib ulatuda kuni 8 protsendini. Lisaks tuleb pangale lepingutasuna maksta üks protsent laenumahust. Ning veel, notarile tuleb loovutada näiteks 50 miljoni kroonise laenu puhul tagatise vormistamise eest 1,7 miljonit krooni.

Välispangast otse laenates reeglina lepingutasu eraldi ei võeta, tasu sisaldub laenu intressimääras. Raivo Sulg Saksa Schleswig- Holsteini Landesbanki Eesti esindusest ütleb, et ettevõtetel ei ole aga põhjust loota, et välispangad hindaksid ettevõttega seotud riske madalamaks kui seda teevad kohalikud pangad. Seega võib Saksa markades antud laenu intressimäär ulatuda samuti 12 protsendini. Lisaks sellele tuleb maksta advokaadibüroole lepingute ja juriidilise arvamuse koostamise eest. Reeglina võetakse juriidiline arvamus nii meie kohalikult kui välismaiselt advokaadibüroolt, mis lõppkokkuvõttes võib tõsta laenu kulud samaväärseks siinsete pankade poolt pakutava intressiga.

Ühispanga asepresidendi Margus Schultsi hinnangul võiks välismaalt laenu saavaid ettevõtteid koduturul olla kümmekond, nende hulgas Telekom, Eesti Energia, Tallinna Sadam, Eesti Merelaevandus. Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kella sõnul võiksid nimistus olla ka suuremad börsiettevõtted.

Eesti Telefoni finantsdirektori asetäitja Valev Tõnisson lausub, et välisosalusega firmadel on kergem laenu saada, sest emafirma võib anda omapoolse garantii ja välisosalus lisab kindlust ka pangale.

Laenutaotleja peab olema tegutsenud pikemat aega, sest tavaliselt tuleb pangale esitada kolme viimase aasta majandusaruanded.

Kuna laenuprojekti läbivaatamiseks kuluvad töötunnid ei sõltu projekti suurusest, on pangad huvitatud eelkõige suuremamahuliste laenude väljastamisest.

Sündikaatlaene reeglina alla 160 miljoni krooni ei korraldata. «Alla 80 miljoni kroonise mahuga laenuga ei taha tavaliselt keegi tegeleda,» ütleb Margus Schults.

Juhani Seilenthal Merita Panga Tallinna filiaalist sõnab, et ei saa projekti suurusele konkreetset piiri paika panna, kuid on vähetõenäoline, et 20--30 miljoni kroonist projekti hakkaks välispangas keegi vaatama, kui ettevõttega mingit eelnevalt sidet ei ole olnud.

Merita Panga Tallinna filiaali juht Heikki Viitanen lausub, et filiaal ei väljasta massiliselt valuutalaene. Seilenthal möönab, et nende poole pöördutakse sageli lootuses, et saab laenu odavamalt, kuid pigem on Merita Pank laenuandmisel kohalikest pankadest konservatiivsem.

Raivo Sulg märgib, et Landesbanki Eesti esindus on tegelenud ka 200 000 Saksa marga ehk 1,6 miljoni krooni suuruste projektidega, kuid nad ootaksid vähemalt 8 miljoni krooni suuruseid laenutaotlusi.

Tõenäosus saada laenu välispangast, millel ei ole Eestis oma esindust, sõltub sellest, millised on ettevõtte kontaktid. Tundmatuna suure välispanga ukse taha laenu taotlema minna ei ole mõtet.

Välismaalt suvel infrastruktuuri arendamiseks otselaenu saanud Eesti Telefonil ei olnud finantseerimise osakonna juhataja Raivo Maine sõnul laenu saamisega probleeme, sest välispangad võtsid ise pärast laenusoovi informatsiooni levimist ettevõttega ühendust.

Põhjuseks, miks laen välismaalt võeti, oli Valev Tõnissoni sõnul olukord, kus soovitud 320 miljoni krooni ei olnud Eestist võimalik saada, vähemalt pikaks ajaks mitte. Samuti oleks olnud Eesti kroonides laenu intress saadud Saksa marga kuue kuu libor + 0,45% intressist oluliselt kõrgem. Tänu tuntud nimele ei nõutud Eesti Telefonilt mingeid laenutagatisi. Laenupakkumuste saamisest kuni lepingu allakirjutamiseni läks kolm kuud.

Tavaliselt pakutakse ettevõttele välismaal esimese võimalusena otselaenu. Pärast nime teadvustamist investoritele saab ettevõte edaspidi laenu saamiseks emiteerida võlakirju. Seilenthali hinnangul ei ole aga Eesti ettevõtetel välismaistele võlakirjaturgudele minek väga edukalt läinud, põhiliselt ostavad ettevõtete võlakirju Eesti, mitte välismaised pangad.

Margus Schults nendib, et Eesti pankade jaoks ei muudaks ettevõtete välismaalt otselaenamine sisuliselt midagi, sest arveldused käiksid ikkagi kohalike pankade kaudu.

«Kui on hea ettevõte, kellel ei ole meie ees võlgu ja kes arveldab meie kaudu -- midagi paremat ei saa üks pank tahtagi,» kinnitab ta.

Valev Tõnissoni sõnul meeldiks kindlasti kohalikele pankadele, et ettevõtted laenaksid nende kaudu. «Kui nad ei suuda meid rahuldada, peavad nad lihtsalt sellega leppima,» lisas ta.