Ettevõtted tahavad laenata välismaalt

Kuna koduturu laenutingimused on halvenenud, kaaluvad suuremad ettevõtted võimalust pöörduda laenusaamiseks otse välispankade poole.

Praegune lühiajaline laenuintresside tõus suuremaid ettevõtteid oluliselt ei puuduta, probleemid võivad tekkida pärast olemasolevate krediidilepingute lõppemist.

«Lähima poole aastaga ei juhtu midagi, aga kui samasugune olukord valitseb kohalikul laenuturul ka poole aasta pärast, kaalume küll välispangast laenamist,» kinnitab mööbli- ja suusatootja ASi Viisnurk finantsdirektor Andrus Aljas.

Kommivabriku Kalev finantsjuhi Andrus Koha sõnul kuulab ettevõte maad, mida välismaal neile pakkuda oleks, seda just otse investoritele suunatud võlakirjaemissioonide näol. «Neljapäeval on meil fondide esindajatega kohtumine, siis peaks midagi selguma,» lisab ta.

Ettevõtete jaoks on tänaseks kohalike pankade kroonides antavate laenude intressid kerkinud kuni 17 protsendini.

Siinsetest pankadest võetud Saksa margaga seotud laenu korral on aluseks Saksa marga 6 kuu libor (hetkel~3,9%), millele lisanduv riskimarginaal võib ulatuda kuni 8 protsendini. Lisaks tuleb pangale lepingutasuna maksta üks protsent laenumahust. Ning veel, notarile tuleb loovutada näiteks 50 miljoni kroonise laenu puhul tagatise vormistamise eest 1,7 miljonit krooni.

Välispangast otse laenates reeglina lepingutasu eraldi ei võeta, tasu sisaldub laenu intressimääras. Raivo Sulg Saksa Schleswig- Holsteini Landesbanki Eesti esindusest ütleb, et ettevõtetel ei ole aga põhjust loota, et välispangad hindaksid ettevõttega seotud riske madalamaks kui seda teevad kohalikud pangad. Seega võib Saksa markades antud laenu intressimäär ulatuda samuti 12 protsendini. Lisaks sellele tuleb maksta advokaadibüroole lepingute ja juriidilise arvamuse koostamise eest. Reeglina võetakse juriidiline arvamus nii meie kohalikult kui välismaiselt advokaadibüroolt, mis lõppkokkuvõttes võib tõsta laenu kulud samaväärseks siinsete pankade poolt pakutava intressiga.

Ühispanga asepresidendi Margus Schultsi hinnangul võiks välismaalt laenu saavaid ettevõtteid koduturul olla kümmekond, nende hulgas Telekom, Eesti Energia, Tallinna Sadam, Eesti Merelaevandus. Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kella sõnul võiksid nimistus olla ka suuremad börsiettevõtted.