Järelmaksuga müümine jätkub

Võla sissenõudmine ostjalt jääb reeglina kaupluse õlule. «Kõige parem on ikkagi müük sularaha eest,» arvab Tallinna kaupluse Ekraan direktor Lembit Rahumägi. Mõnel korral on kauplusel tulnud pöörduda võla kättesaamiseks kohtu poole. On juhtunud, et rentnik palub osamaksete tasumisel ajapikendust.

«Päris puhas värk see pole, aga kannatab välja, sest inimestele tuleb vastu tulla,» leiab Rahumägi. Järelmaksuga müügile langeb 10% kaupluse käibest ja suurenda seda pole kavas.

Kaupluse Liivalaia Kodu-kaup direktor Madis Saks meenutab üht kooliõpetajat, kes ostis neilt mitmekümne tuhande krooni eest mööblit, aga maksta ei jõudnud. Kooliõpetaja oli saanud laenule kaks garantiikirja, ühe koolilt ja teise haridusosakonnast. Saksa teada ei tohi riigi- või munitsipaalasutused hakata eratarbimise laenu garandiks.

«See leping sõlmiti kaks aastat tagasi, mil täpseid seadusi ei olnud,» lausus Saks, kel ilmselt tuleb õpetajaga kohut käima hakata.

Tallinna Kaubamaja müügidirektorile Andrus Ossipile ei meenu ühtegi juhust, kus klient poleks järelmaksu osadega toime tulnud, aga järelmaksukliente on kaubamajal ka äärmiselt vähe. «Ilmselt on kadalipp nii range, et inimene loeb kodus laenupaberid läbi ja loobub parem sellest ettevõtmisest,» pakub Ossip.

Viimase kuu jooksul on paari protsendi võrra tõusma hakanud järelmaksuintressid, ehkki mitte kõigi liisingufirmade puhul.

Hansaliisingu tarbijafaktooringu direktor Taire Petter kinnitab, et Hansaliising pole üldise intressitõusuga kaasa läinud. «Jäime tõstmisega hiljaks ja nüüd pole enam põhjust, Hansapank sai välislaenu ja raha jälle on,» sõnab Petter.

Petteri sõnul on järelmaksuga müük suhteliselt riskantne, aga see risk on eelkõige kaupluse, mitte liisingufirma kanda. «Ostjate tausta uuritakse hoolega, liisingufirmade vahel ringlevad mustad nimekirjad väheusaldusväärsetest klientidest,» kinnitab ta.

Suure riski tõttu ei võta Hansaliising lepingupartneriks kataloogikaubanduse firmasid. «Ma tean, et neil on järelmaksudega probleeme,» põhjendab Petter.

Foreksliisingu juhataja Anti Pihti sõnul katkestasid nad hiljuti ajutiselt järelmaksu pakkumise. Nüüd on teenuseliik taastatud samadel tingimustel kui varem, aga väiksemas mahus. «Rahaturul on likviidsus väike ja tuleb teha, mis hetkel on kasulikum,» põhjendab ta.

Pennu arvutitele järelmaksu pakkuva liisingufirma PCT Liisingu juhataja Aleksander Gubar sõnab, et kindlasti suurendavad nad sel aastal nii laenuintressi kui avansiliste maksete määra.

Seni sai Pennu arvuteid liisida alates 15protsendilisest intressist ja 8protsendilisest sissemaksust. Baasintress on kavas järgmisel aastal tõsta 17 protsendini ja sissemaksu osa suurendada. Gubari sõnul varasemaid lepinguid ei muudeta, kuna leping lubab intresside osas korrektiive teha vaid krooni devalveerimisel.

Gubar arvab, et ostjaid järelmaksu karmistamine eemale ei peleta, kuna laenutingimused muutuvad kõikides valdkondades. Järgmisel kevadel on tarbijad uute tingimustega kohanenud ning senine tarbimine taastub, loodab Aleksander Gubar.