2 detsember 1997

Omavalitsused hakkavad arutama sõidukimaksu

Valitsuse pressiesindaja Daniel Vaarik kinnitas, et kuigi ministeeriumide kooskõlastused on eelnõule antud juba Tiit Vähi valitsuse ajal, ei kiirustata eelnõu saatmisega riigikogule. «Kuna kavandatakse mootorsõiduki maksu laekumist maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse, peetakse vajalikuks kooskõlastamist omavalitsustega,» ütles Vaarik.

Seni on mootorsõiduki maksu kehtestamise õigus kohaliku maksuna olnud omavalitsustel. Valitsust pressikonverentsil esindanud riigisekretär Uuno Veeringu sõnul pole praegu selge, mis saab näiteks Tallinna linna poolt juba kehtestatud mootorsõiduki maksust. «Maksu kavatsetakse koguda rangelt sihtotstarbelisena teedevõrgu säilitamiseks, korrashoiuks ja ehitamiseks,» väitis Veering.

Järgmisel aastal ligi veerand miljardi kroonist laekumist kavandava eelnõu kohaselt maksustataks kõik autoregistris registreerimisele kuuluvad sõidukid ja haagised vastavalt registrimassile. Mootorsõiduki aastamaks jaguneb eelnõu järgi sõiduautodel rohkem kui kahekümnesse registri- või täismassi kategooriasse, ulatudes bensiinimootorite puhul 150 kroonist kergematele sõidukitele kuni paari tuhande kroonini raskematele sõidukitele. Samas näiteks diiselmootoritega sõiduautode maksumäär on eelnõu järgi kaks korda kõrgem bensiinimootoriga auto maksust.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnul on tema kokku puutunud poole tosina mootorsõiduki maksu seaduse variandiga ning ükski neist pole teda rahuldanud. «Riigikogu on mootorsõiduki maksu arutanud kaks korda ning iga kord tagasi lükanud. Loodan, et uuele katsele tuleb valitsus parema pakkumisega,» ütles Raju. Raju sõnul ei peaks maksu kogumise alust määrates keskenduma vaid ühele näitajale, nagu mass, väljalaskeaasta või omaniku elukoht, vaid maksumäär tuleks kombineerida eri näitajatest.

Hetkel kuum