Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tugev nädal nii USAs kui Venemaal
Möödunud nädal algas USA turgudel taas võimsa tõusuga. Esmaspäeval ületas Dow 8000 punkti piiri ning tugevalt tõusid ka teised turusektorid, sh isegi paljukannatanud tehnoloogiaaktsiad. Tõusu taga oli eeskätt Aasia turgude tugevnemine ning taastekkinud usk sealsete probleemide mõju vähenemisse. Nädala jooksul laekus ka rida soodsaid makrouudiseid. Investorite huvi pöördus järgnevatel päevadel põhiliselt suurfirmade vastu ning see viis väiksemad firmad madalamale. Nasdaq kukkus teisipäeval ning stabiliseerus 1600 punkti kohal, S&P500 kõikus 970--75 punkti vahemikus, vaevalt 10 punkti allpool rekordtaset. Suurfirmade hindu kajastav Dow tõusis järgnevatel päevadel paari punkti kaupa. Nädalaga tõusis Dow tööstusindeks 4,17%.
Stockholmi börsil oli möödunud nädal põhiliselt Ericssoni soolo. Turu liideraktsia jõudis nädala jooksul mitmel korral põhjalikult suunda vahetada ning tõmas endaga kaasa ka ülejäänud turgu. Esmaspäeval tõusis turg üle 2%, kuid tehnoloogiaaktsiate nõrkus tõi järgnevatel päevadel hinnad taas alla. Neljapäev tõi kaasa uue tõusu, kuna Goldman Sachs kinnitas, et usaldab Ericssoni jätkuvalt ning hoiab teda oma globaalsete prioriteetide nimekirjas. See pani Ericssoni taas järsult tõusma. Ka Hennes & Mauritz oli suuremate tõusjate seas tänu alanud jõulukampaaniale, mis sisaldab postereid tuntud modelliga aluspesus. Ilmselt aitas ka Rootsi majandusinstituudi prognoos, mille kohaselt kaubanduse jõulukäive suureneb1996. aastaga võrreldes kuni 3%.
Helsingi börsilgi domineeris kogu nädala kauplemises turuliider Nokia. Nädala alguses andis tõus USA turgudel tugeva tõuke, kuid teisipäeval algas langus. Kolmapäeval kukkus Nokia ligi 7%, kuna mitmed suured tegijad alandasid tema reitingut. Soome analüütikud olid toimunust hämmastatud, kuna ettevõtte fundamentaalnäitajad on tugevad ja head põhjust sääraseks reaktsiooniks polevat. Neljapäevane Goldman Sachsi avaldus puudutas Ericssoni kõrval ka Nokiat ning hind tõusis taas, jätkates samas suunas ka reedel. Ülikõikuva nädala lõpetas HEX-indeks napi 0,44 protsendiga positiivsel pinnal. Börsi käive oli nädala jooksul väga suur, kuid pea kõigil päevadel langes 60--70% sellest Nokia arvele.
Nädal algas Vene turul taas vaikse langusega. Turu kauplemiskäibed olid ülinapid ja meeleolu masendunud. Kolmapäeval pööras aga turg tõusule ja kolmel päeval kerkis RTS-indeks üle 6% ja taastas reede õhtuks kahe nädala taguse taseme. Kriisijärgsel perioodil on see seni kõige pikem tõus. Analüütikud seostasid aktsiahindade tõusu Vene GKO-turu ning ka rahvusvahelise turgude stabiliseerumisega, mis on hakanud välisinvestoreid Vene aktsiate juurde tagasi tooma. Vene võlakirjade tulumäärad langesid üle 30% tasemetelt 21--28 protsendile. Siiski on esialgu vara rääkida uuest hinnatrendist, kuna sarnaseid hüppeid on Vene aktsiad teinud ennegi. Ilmselt oleks stabiliseerumise parimaks tõendiks tulumäärade jätkuv langus ja lääne abipaketi edukas kokkupanek järgmisel nädalal.
Riia börs oli kogu nädala vältel sündmustevaene ning aktsiahinnad oluliselt ei muutunud. Börsi ametlik indeks nihkus nädalaga 1,5% üles. Põhiuudiseks oli Unibanka uus GDR-emissioon ning sellega kauplemise alustamine Londoni börsi SEAQ-süsteemis. Riia maakleritele tekitas see tõsiseid probleeme, kuna hinnad Londonis ja Riias kippusid liikuma eri suundades -- esimese kahe päevaga tõusis Unibanka Londonis 4,8 dollarilt 5,325-le ehk ligi 11%. Riias seevastu hind langes, kuna GDR-emissiooni hind oli seatud tublisti madalamale sealsest turuhinnast. Börsi kauplemiskäibed kasvasid nädala teisel poolel tunduvalt, ulatudes üle miljoni dollari. Seega on Riias õnnestunud vältida Leedule sarnaseid likviidsusprobleeme ning hinnatõusu võimalused on suuremad.
Positiivne meeleolu kadus Vilniuse börsilt nädala algul kui hommikune udu. Börsisüsteemi käibed langesid tasemele, kus börsi võib nimetada vaevu funktsioneerivaks ning maaklerid tunnistasid, et ainsaks likviidseks aktsiaks on Hermise pank. Ülejäänute kauplemiskäibed piirdusid paremal juhul mõne tuhande litiga päevas. Talveuni mõjus halvasti ka hindadele -- põhinimekirja Litin-indeks langes nädalaga 3,1% 934,72 protsendini, kuna Litin-A kaotas 2,7% ning sulgus 1911,39 punktil. Ilmne on see, et kunagi Baltimaades liidripositsioonil olnud Leedu börs on liialt kauaks oma naba imetlema jäänud ning suutlikkus sarnaseid kriise üle elada on liialt napp. Olulisi muudatusi paremusele pole lähiaegadel ette näha.