Lisaks sellele, et kaitsevägi on Eesti riigi eelarve koostamisel üks prioriteete, on ta hooldekodude jms kõrval üks väheseid, kes heameelega igasugu second-hand kraami vastu võtab. Vahel tarbetutki.
Soome riik kinkis meie kaitseväele portsu haubitsaid. Valmistatud on need 1937. ja noorenduskuuri läbinud 1961. a. Torud on olemas, samas laskemoona pole. Kingitud hobuse suhu muidugi ei vaadata. Niikaua kui ta kaeru ei küsi. Nii vana hobu aga teeb seda varsti kindlasti. Küsitav, mida on kaasaaegses sõjas üldse haubitsaga peale hakata, seda enam enne Teist maailmasõda valmistatutega. Paras paik nende torude eksponeerimiseks oleks presidendilossi või kaitseministeeriumi ees. Vähemalt oleksid nad oma õiges -- museaalses -- rollis.
Eesti võiks kord juba üle saada nn õnneliku prügikasti mentaliteedist, kuhu igaüks oma ladudesse seisma jäänud vanakraami loopida võib, teades, et tuhat tänu vastu saab.
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.