Liisingu olemus on paljudele ebaselge

Liisingufirma eesmärk rahalise ressursi haldajana on müüa seda ressurssi, mitte kortereid või autosid.

Segadust tekitab liisingfinantseerimist puudutav seadusandlus ja mõisted, mis on mitmeti tõlgendatavad ning puudulikud. Seetõttu on liisinguühingute liit defineerinud enamiku selles valdkonnas kasutatavaid termineid. Raamatupidamise mõistetesse toob selgust raamatupidamise toimkonna juhend nr 10 «Rendiarvestus», mis jõustub 1. jaanuaril 1998 (RT Lisa 159/160, 864).

Liisingleping on leping, mille puhul kasutab rentnik lepingu alusel tasu eest rendile andjale kuuluvat vara kokkulepitud perioodi jooksul. Liisinglepingud võivad olla erinevad sõltuvalt sellest, kas vara omandiõigus rendiperioodi lõppedes läheb rentnikule üle (kapitalirent) või ei lähe üle (kasutusrent).

Kasutusrent on rent, mida rentnik rendilepingu kohaselt saab lisanduvaid väljamakseid tegemata ühepoolselt lõpetada enne rendilepingus toodud tingimuste täitmist või rendiperioodi lõppemist ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Rentnik maksab liisingufirmale vara kasutamise eest rendimakseid. Tegurid, mis kujundavad rendimaksete suuruse: vara soetusmaksumus ja liisingufirma ressursi hind.

Kapitalirent on rent, mis ei ole kasutusrent. Rentnik maksab liisingufirmale vara väljaostumakseid. Tegurid, mis kujundavad igakuiste maksete suuruse: vara maksumus, kliendipoolne omafinantseerimine, liisingufirma finantseeritav summa, lepingu pikkus, intress. Rendilepingu lõppedes läheb vara omandiõigus üle rentnikule. Ehk lühidalt: rendiarvestusjuhendis käsitletakse kapitalirenti vara võõrandamisena ja kasutusrenti teenuse võõrandamisena.

Kõik tundub lihtne, kuni me ei puuduta sõiduautosid ja kasutusrendi optsioone. Enamik praeguseni sõlmitud kasutusrendi lepingutest sisaldavad optsioone.

Juhul kui kasutusrendi lepingu objektiks on sõiduauto, võib lepingusse märkida sõiduki soodusostu optsiooni garanteeritud jääkväärtusega või koguni fikseeritud hinna. Klient saabki garanteeritud jääkväärtust tõlgendada sõna-sõnalt. Juhul kui klient ostuoptsiooni ei kasuta, siis on liisingufirmal müügioptsioon autofirmale ja autofirmal tagasiostukohustus.

Jälle tundub kõik lihtne, kuniks jõuame kasutusrendi lepingu objektiks olevate sõiduautode maksustamiseni. Kasutusrendi leping annab juriidilisele isikule võimaluse sõiduautolt käibemaks tagasi arvestada (kapitalirendi leping seda ei võimalda).

Paljud kliendid soovivadki sõlmida sõiduauto kasutusrendi lepingu perspektiiviga sõiduk välja osta (lepingus kajastub ostuoptsioonina), kuid eesmärgiga võimalikult vähe käibemaksu maksta.

Sel juhul on aga tehingu majanduslik sisu vara soetamine, ning alates 1. jaanuarist tuleb tehing raamatupidamises kajastada kui kapitalirent. Kuna rendiarvestusjuhend ei reguleeri maksustamist, siis esialgu selles osas muudatusi ei ole, kuid rahandusministeeriumil on valmimas seaduseelnõu, mis seda korda reguleerib.

Käibemaksuseaduse järgi tuleb juhul, kui sõiduki jääkväärtus on erinev turuhinnast, käibemaksu arvestamisel aluseks võtta turuhind, st kasutusrendi lepingu lõppedes ostab klient sõiduki välja garanteeritud jääkväärtusega ja tasub riigile käibemaksu selle summa pealt. Juhul kui turuhind on kõrgem jääkväärtusest, siis turuhinna pealt.

Tuleb nentida, et käibemaksuseaduses on turuhinna mõiste fikseeritud ebamääraselt, kuid selle teema käsitlemine nõuab juba eraldi artiklit (KMS § 12 lg 6) Niisiis oleme jõudnud ühe tähtsaima rendimakseid mõjutava tegurini -- jääkväärtuseni.

Jääkväärtuse objektiivne hinnang annab võimaluse: a) kliendile katta suuremate kuumaksetena võimalikult suurem osa sõiduki maksumusest, nii et vara välja ostes oleks vajaminev rahasumma võimalikult väike; b) liisingufirmal vähendada endale võetud riske, kuna liisingufirma huvi on müüa finantsteenust, mitte autosid; c) autofirmal kanda tagasiostu kohustust liisingufirma ees, kuna sõiduk tuleb müüa turuhinnaga.

On veel üks kommertstehing, mida pakuvad liisingufirmad, s.o järelmaksuga müük -- tehing, mille käigus ostja tasub müüjale ostetud kauba või teenuse eest makseperioodi jooksul, kusjuures omandiõigus läheb kohe üle.

Kuna järelmaksuga müügil tuleb käibemaks kogusummalt arvestada kohe, sõlmitakse järelmaksuga müügi lepinguid peamiselt väikekaupade ostul ja mittekäibemaksu kohustuslaste poolt. Kui te ei tea, millist vara soetusmeetodit kasutada, siis lähtuge lepingu majanduslikust sisust: kapitalirendi lepingut ja järelmaksuga müügi lepingut sõlmides on eesmärgiks vara soetamine, kasutusrendi lepingut sõlmides aga vara kasutamine.