Brüsselisse raamatutega

Järgmisel neljal aastal Brüsselis Eesti kõige tähtsamat diplomaatilist esindust juhtiv akadeemilise kraadiga Kolbre ei kujuta elu ilma raamatuteta ette.

Küsimus kaasavõetavast raamatukogust paneb saadikuproua, Tallinna tehnikaülikooli käitismajanduse instituudi direktori Ene Kolbre muhelema. «Üks korralik raamat kaalub vähemalt kolm kilo, nii et rehkendage ise,» naerab ta, kuid kinnitab tõsinedes, et kaasavõetavate raamatuteta oleks teadustöö võimatu.

Välisministeerium veab diplomaatilistele esindustele vajalikku kaupa ja diplomaatide isiklikku pagasit üle Euroopa laiali pisikese kaubabussiga.

Ministeeriumi pressiesindaja Ethel Halliste on püsti hädas bussi kandevõime väljaselgitamisega. Ta selgitab, lootusetuse noot hääles, et sama masinaga tahetakse teistele Eesti välisesindustele saata ka pastapliiatseid, auguraudu jt kantseleikaupu.

Brüsseli eurokvartalis valdab Eesti alaline esindus Euroopa Liidu juures kümmekonna kabinetiga valgusküllast kontorit. Esinduse neli diplomaati, paar eriata?eed, sekretär ja autojuht ootavad uut aastat, uut suursaadikut ja raamatukoormat.

Tööga hõivatuse tõttu pole Kolbre jõudnud süveneda uue töökoha olmelistesse üksikasjadesse, kuid avaldab imestust, et Eesti alalist esindust euroliidu juures ülimoodsaks peetakse. Oleme läbi ajanud pigem askeetlike vahenditega, kuid loomulikult on kõik maitsekalt kujundatud, kinnitab ta.

Kolbre sõnul hakati juba minister Lennart Meri ajal välisministeeriumis arendama infotehnoloogiat ja praegu annab Eesti esindus oma arvuti- ja sidesüsteemidega nii mõnelegi arenenud Lääne-Euroopa riigile silmad ette.

Suursaadiku viietoaline elumaja asub Brüsseli äärelinnas Moorsel Straatil. «Seda tänavat ei tea isegi Brüsselis keegi,» kinnitab esinduse sekretär tagasihoidlikult.

Ene Kolbre osaks langeb Brüsselis lastekantseldamine ja saadikuproua esindusroll.

«Üksnes koduhoidja positsiooniga ma ei lepi, sest elu sunnib teadustööd Brüsselis jätkama,» kinnitab Ene Kolbre.

Lastel, 14aastasel Katrinil ja 12aastasel Kristjanil seisab aastavahetusel ees üleminek Tallinna Üldgümnaasiumist Brüsseli Briti kooli. Vanemad usuvad, et lapsed kohanevad kiiresti ja tulevad keelevahetusega hõlpsasti toime. Nii Katrin kui ka Kristjan käivad tennist mängimas, kuid milline tenniseväljak neid Euroopa südames vastu võtab, pole jõutud selgitada.

Euroopa Liit ootab majanduslikku edenemist. «Kõik ühisturus saavutatu on tulnud äriringkondade survel, kes nõuavad, et poliitikud ei arutaks globaalseid kontinentaal-poliitilisi asju, vaid teeks midagi ärikeskkonna parandamiseks,» kinnitab Kolbre.

Kui Tulika Takso soovis minna Tartusse, siis ei saanud oma ärihuvidest lähtuvalt äri ajada. Ühelgi Euroopa ärimehel ei tule praegu mõttesse, et mingisugused eri eeskirjad reguleeriksid nende tegevust näiteks Tartus ja Tallinnas. Euroärimeestele on turuks terve kontinent.