Jõhvi

Teiseks on Jõhvi kindlate piiridega. Vastandina Kohtla-Järvele, mis niigi laialivalguva linnana ühendab endasse veel linnalähedasi paiku, on Jõhvi kindla keskuse ja ilma suuremate nn magalarajoonideta. Suurim Jõhvi-lähedane elamurajoon, umbes kolme kilomeetri kaugusel asuv Ahtme, kuulub Kohtla-Järve koosseisu. Kuritegevuse tasegi on Jõhvis ja temast 8000 elaniku võrra suuremas, kuid ilma kindla keskuseta ja väga lühikeste traditsioonidega Ahtmes oluliselt erinev. Näiteks 1997. aastal Jõhvis toime pandud kahele röövimisele on Ahtmel vastu panna 14.

Jõhvi pole tüüpiline Ida-Virumaa tööstuslinn, mis paratamatult tõmbab ligi rohkem juhuseotsijaid ning tekitab tööpuuduse arenedes ka rohkem kurjategijaid. Juba enne Teist maailmasõda linnaks saanud Jõhvi on rohkem kaubandus-panganduslinn, piirkonna administratiivne ja kultuuriline keskus.

Jõhvi on suudetud koondada paljude Ida-Virumaa jõustruktuuride keskused. Linna juhtkond saab vajadusel toetuda nii politseile, kaitseliidule, mäepäästemeestele kui ka turvafirmadele.

Turvafirmad on Jõhvis ka omalaadsed vahendusfirmad. Just turvajuhtidelt tulevad nõu küsima näiteks Tallinna ettevõtjad, keda jutud Ida-Virumaa hirmsuurest kuritegevusest on ettevaatlikuks teinud. Praegu võivad turvatundjad nentida: Jõhvi maksab investeerida. Siin on ettevõtjal turvaline tegutseda, ka on siin tööjõudu ja vabu tootmispindu.