Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas laenamine on muutunud raskemaks?

    Ei ole vajadust olnud laenata praegu. Ole-me omadega välja tulnud. Meie tootmistegevust need rangemad normatiivid ei ole puudutanud. Laenasime möödunud aasta lõpul, kui väga halb aeg oli. Ostsime tehnoloogiat.
    Pankrotilainet ennustati juba möödunud aasta sügisel. Kellel projektid olid pooleli, tegid oma äriplaanid ära ja enam pidureid panna ei saanud, kui tingimused karmimaks läksid, siis läksid palju riski peale välja.
    Kui praegu laenata, siis teed äriplaani juba uute nõuete järgi. Ja siis kas läheb läbi või ei.
    Meie jaoks ei ole asi praegu keeruline. Meid need pankadele esitatud karmimad nõuded esialgu ei puutu.
    Meil on eelmise aasta lõpust, kui tegime ettevõttele eelarve, EVEA Pangaga kokku lepitud meie käibekrediidi vajadus. See on neil teada. Ja meil on lepitud ka kokku, mis raha maksab.
    Pankrotilaine on küllaltki tõenäoline, sest niipalju kui minul andmeid on, tõstavad kõik pangad praegu laenuprotsente.
    Sõel läheb tunduvalt tihedamaks. Sellega arvestatakse ikkagi, kellele üldse laenu antakse. Kui asi ei tundu pangale täiesti vettpidav, siis igal juhul laenu ei anta. Või on siis see laenuprotsent riskiarvestuses nii suur, et lihtsalt ei kannata enam võtta.
    Meie firma on niisugune, kes sõltub roh-kem sellest, mis vanajumal teeb. Kui tuleb vihma, pussnuge ja pooleaastasi poisikesi, siis lihtsalt vesi ei lähe. Aga kui päike paistab ja 35 kraadi on varjus, siis vesi läheb.
    Meile see pangamäng otseselt ei mõju. Meie tootmistegevust need karmid normatiivid ei ole puudutanud.
    Oleme selline stabiilselt hea ettevõte ol-nud panga jaoks, nii et probleeme ei ole olnud. Raskem on kindlasti alustavatel ettevõtetel ja väiksematel ettevõtetel.
    Aga tööstustoodangu üldist vähenemist, ma arvan, põhjustab kõige rohkem ikkagi Venemaa turg. Enamus raha tuleb Eestisse Vene kaubandusest. Kui Venemaal on raske situatsioon... Me oleme siin kalatehastele toorainet tarninud, ka neil on suur raha Venemaal kinni. Siia on see probleem maetud.
    Ise tunnetame ka, et raha lihtsalt ei ole. Raha on kogu aeg puudu ja kõik on kõigile võlgu. See tekitab ebakindla tunde. Kauba oled müünud ja ootad raha. Igasugused panga käibekrediidid on ka tõenäoliselt paljudel firmadel juba ületatud.
    Ma ei julge öelda, kas nüüd just pankrotilaine tuleb, aga kindlasti on ettevõtteid, kes ei suuda sellele pingele vastu panna, kes on laenanud väga kallilt raha sisse ja ei suuda likviidsusprobleemi lahendada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Tööandjad ja ametiühingud allkirjastasid miinimumpalga kokkuleppe
Neljapäeval allkirjastasid sotsiaalpartnerid Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit üleriigilise miinimumpalga kokkulepe 2023. aastaks, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk 725 euroni ja tunnitasu 4,3 euroni.
Neljapäeval allkirjastasid sotsiaalpartnerid Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit üleriigilise miinimumpalga kokkulepe 2023. aastaks, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk 725 euroni ja tunnitasu 4,3 euroni.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.