«Läti pankades on üldiselt hea järelevalve, nad on küllalt likviidsed ega ole teineteise probleemide suhtes tundlikud,» ütles ta.

Mure Läti pankade stabiilsuse pärast, millest põhiliselt neli on investeerinud keskmiselt 8% varadest ehk 170 miljonit latti Vene rublapõhjalistesse väärtpaberitesse, süvenes eelmise nädala lõpul, kui Kapitalbanka oli sunnitud likviidsusprobleemide tõttu tegevuse lõpetama ja hoiustajad hakkasid massiliselt raha välja võtma Rigas Komercbankast.

Läti hoiustajad on Läti neljanda bilansimahuga Rigas Komercbankast välja võtnud 3,9 miljonit latti. Hoiuste väljavõtmise vallandas uudis, et Komercbanka on investeerinud 14% varadest Venemaa valitsuse lühiajalistesse rublavõlakirjadesse. Pank saab Vene sisevõla restruktureerimise läbi üle miljoni dollari kahju.

Neljapäeval peatas Läti Pank Latvijas Kapitalbanka tegevuse, lubades rakendada meetmeid füüsiliste isikute hoiuste päästmiseks. Läti Pank tegi sellekohase otsuse pärast seda, kui Kapitalbanka oli esitanud avalduse oma maksujõuetuse kohta.

Latvijas Kapitalbanka tegutses aktiivselt Vene turul ja oli paigutanud kuni 20% aktivatest Venemaa riiklikesse võlakirjadesse, mille kustutamise on Vene pool külmutanud.

Demekas ütles, et saab hoiustajate motiividest aru, sest inimestel on veel hästi meeles 1995. aasta pangakriis. Kuid ta lisas, et tollast ja praegust olukorda ei saa võrrelda. Demekas ütles, et Vene kriis näitab taas vajadust range järelevalvega tugeva pangandussüsteemi järele ning nimetas Läti Panga otsust Kapitalbanka tegevus peatada «täiesti asjakohaseks».

«Venemaal juhtunu on Eestile ja Lätile välis?okk ning sellisel juhul on parim jätkata konservatiivset makromajandus poliitikat, kindlustada ja tasakaalustada majandust,» ütles Demekas.

Balti pankadel tuleb arvestada ka võimaliku välisvahendite väljatõmbamisega, kui investorid otsustavad vähendada positsioone uutel turgudel. BNS-ETA-ÄP