Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Männiku kuritegelik kuulsus kahvatub
Männikut, Tallinna Nõmme linnaosa kõige nooremat asumit, peavad nii omad kui võõrad kriminaalse minevikuga paigaks.
Mineviku kõhedust tekitavad jäljed ulatuvad tänapäevagi ja ei luba selle paiga elanikel ning siin majandavatel ettevõtjatel end turvaliselt tunda.
Männiku 4000 elanikust on 40 tingimisi karistatud. Lisaks nendele leiab siin asuvas rehabilitatsioonikeskuses ajutist peavarju umbes 30 vanglast vabanenud meest, kes vahetuvad pidevalt. Ja olgugi, et rehabilitatsioonikeskuse elanikud pole kohalikele olulisi probleeme tekitanud, sisendab endiste vangide ajutine asupaik hirmu.
Männikul asuvad mitme endise suurtehase ühiselamud, mille elanike enamik ei loodagi parema, puhtama ja ruumikama elupaiga peale. Pigem võitlevad nad ellujäämise eest. Paljud kunagi siinsetesse suurettevõtetesse tööle tulnud võõramaalased on nüüd tööta.
Kunagiste lihttööliste napp riigikeeleoskus ning praeguse ettevõtluse tarvis sobiva eriala puudumine paneb nad leiva ja tsirkuse eest oma meetoditega võitlema. Nii saabki neist ohu allikas ümbruskonnale, tülikas klient politseile ning koorem kohalikule omavalitsusele.
Siiski tunnistavad nii omavalitsusjuhid kui ettevõtjad, et praegune Männiku pole varasemaga võrreldav. Raskete tagajärgedega kuritegevus on suuresti põhjakihi siseasi, korterivargusi on harva, jalakäija võib enamiku ööpäevast Männikul julgesti jalutada. Asja aitaks edasi viia ettevõtluse edenemine ja tööhõive suurenemine. Vabu pindu ettevõtjatele Männikul on, kunagisi töömehi samuti.
Ühiselamute tulevik on aga lahtine. Kõigist hotelle teha pole võimalik ja kusagil peavad sooja saama ka turvalisuse õõnestajad.