Uudised
24. september 1998 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maapanga seisund halveneb

Võlausaldajad võivad loota kuni 60 protsendi raha kättesaamisele

Maire Arm ütles Sakala keskusesse Maapanga võlausaldajate üldkoosolekule kogunenud paarisajale inimesele, et pigem võiksid nad raha tagasisaamise protsenti suhtuda vähenenud lootustega. «Hinnangute ja prognooside tegemine raha tagasisaamise kohta pole praegu otstarbekas, pankrot on algusjärgus,» lisas ta.

Mitmete audiitorite hinnangul võib Maapanga võlanõuete rahuldamise protsent olla 15--60. Viimase bilansi järgi on Maapangal vara 740,8 miljonit krooni, kuid audiitorfirma Eifo hinnangul on vara väärtus tegelikult 600 miljonit krooni, rääkis Maire Arm.

Maapanga pankrotihalduritele on esitatud võlanõudeid 1,225 miljardi krooni eest, nõuete esitamise tähtaeg on 26. oktoober.

Maapanga teine pankrotihaldur Helmut Pikmets sõnas, et pankroti kestus on ettearvamatu. Osa laenulepinguid ei saa kiiresti tagasi nõuda, lepingute kestus on 3--10 aastat, selgitas Pikmets. Teiseks ei tea keegi, kaua võtab aega võlanõuete kaitsmine, sest vaidluste korral tuleb nõuet kohtus kaitsta, lisas ta.

Maapangas töötab praegu 160 inimest, kes tegelevad peamiselt laenude tagasisaamisega. «Valmistame ette harukontorite rendilepingute lõpetamist,» sõnas Maire Arm. «Järk-järgult alustame vara müüki.»

Suurimat võlanõuet, riigi 782,3 miljoni krooni suurust nõuet esindav rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep ütles eile, et tal on väga raske prognoosida, kui palju riik oma rahast tagasi saab. Raha kättesaamine sõltub tema sõnul sellest, milline on kinnisvaraturg vara realiseerimise ajal ja kui kiiresti seda realiseeritakse.

Maapanga laenulepingute lõpetamine on Lellepi sõnul samuti keeruline, kuna nende müük sõltub hetkest, kui nendest soovitakse lahti saada.

Maapanga 705 miljoni krooni suurusest laenuportfellist on 266 miljonit krooni hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks. Maire Armi sõnul võib loota kuni 20 miljoni krooni lootusetute laenude kättesaamisele.

Maapanga võlausaldajad tundsid eile Sakala keskuses kõige suuremat huvi selle vastu, kuidas saaks laene ja panga võlgu tasaarveldada. Maire Armi sõnul on see võimalik kaitstud võlanõuete puhul. Toimkond peab otsustama, kas see ei kahjusta teiste võlausaldajate huve, lisas ta.

Armi sõnul oli Maapanga maksejõuetuse põhjuseks heade pangandustavade eiramine, vead laenujuhtimises, ebastabiilne juhtimine, ebalojaalsed keskastme juhid ning Eesti Panga ja audiitorite ettekirjutuste vähene arvestamine. «Praegu pole võimalik lõplikult määratleda maksejõuetuse põhjuseid või süüdlasi,» sõnas ta. «Seda tuleb uurida pankrotimenetluse jooksul ja esitada tulemused kohtule.»

Võlausaldajate koosolek valis seitsmeliikmelisse võlausaldajate toimkonda Madis Üürikese, Alar Urmi, Silvi Uljase ja Anne-Ly Normaku rahandusministeeriumist, Jüri Raatma riigikontrollist ja pankrotihaldurid Andres Hermeti ning Aivar Leismanni.

Ootajate seas oli nii lipsudega linnamehi kui lihtsaid talunikke. Kirsasäärikutes Raplamaa talunik Eldur Helenurm oli kohale sõitnud bussiga, kuna autot tal enam pole. Helenurm nõuab pangalt 150 000 krooni, millest 50 000 krooni loodab ta täna-homme kohalikust pangakontorist kätte saada.

Sillamäelt kohale tulnud kolmeliikmeline seltskond eesotsas ASi Polyform peadirektori Anatoli Demenkoga oli optimistlikum. Firma valmistab plastiknõusid, kuid milline summa Maapanka jäi, nad ei täpsusta. «Nojah, aga me loodame mingi raha tagasi saada,» laiutab Demenko sõbralikult käsi ja kutsub Sillamäele oma tehast külastama.

Ühe Lõuna-Eesti väikelinna firmaomanik seevastu teatab, et tema on riigis ja Eesti Pangas pettunud. Saatuse irooniana jäi tal kunagi raha ka Tartu Kommertspanka. «Muidugi, olen selles süüdi, et nii loll olen, ja nüüd on karistus käes, ootan siin ja raiskan aega,» muutub ta lõpuks irooniliseks.

Kell läheneb ühele, inimesi koguneb, kuid võlausaldajate registreerimine pole ikka veel alanud. «Vabandame, väärtpaberite keskdepositooriumis oli arvutirike, ühenduse saamine võtab aega,» rahustab inimesi Maapanga PR-mees Madis Salum.

Paljud tulnutest on oma hoiuse riigi käest juba tagasi saanud ja nad tulid kohale puhtast uudishimust.

Pankrotihalduritele Maire Armile, Terje Eiprele ja Helmut Pikmetsale ootav rahvas erilist tähelepanu ei pööra, küll arutatakse valjuhäälselt, kus on panga põhja ajanud juhid.

«Huvitav küll, kus need poisid on, kelle kätte meie raha läks?» küsib pensionär Keilast, kellel jäi panka suurem summa kui riigi hüvitatud 120 000 krooni. «Needsamad noored poisid võtsid selle raha mu taskust ära,» vastab keegi rahva hulgast. «Ja need, kes panga pankrotti ajasid, saavad nüüd pangast palka ka veel,» võtab kolmas süüdistused kokku.

Kui arvutid korda saadi, kuulasid saali pääsenud inimesed rahulikult ära pankrotihalduri ettekande ja asusid toimkonda valima. Kuna ülekaalukalt suurim võlanõue kuulus riigile, määras rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep toimkonda neli inimest rahandusministeeriumist, ühe riigikontrollist ja kaks pankrotihaldurit.