Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kabavahetus Venemaaga ei taastu niipea
Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur hoiatas reedel Eesti kaubandus-tööstuskoja korraldatud seminaril «Venemaa -- kuidas edasi?» Eesti senise majanduspoliitika ohtu sattumise eest, sest Venemaaga kauplemisega seotud riikides võtavad maad tugevad protektsionistlikud meeleolud.
Vitsuri sõnul võib tulevikus muutuda raskeks senise kaitsetollideta ja riikliku sekkumiseta turumajanduse säilitamine.
Vitsur ütles reedel, et valitsus võib Venemaaga seotud ettevõtete raskuste süvenedes peale maksuviiviste alandamise ja maksude ajatamise vabastada eksportiva tööstuse maksudest.
Forekspanga välispanganduse direktor Raivo Erik ütles reedel, et Venemaa pangandus võib taastuda aasta jooksul, kui peaminister Jevgeni Primakovi valitsus suudab kohe esitada kindla plaani kriisist väljumiseks ja asub seda ellu viima. Seni pole Venemaa valitsus majanduskriisist väljumise kava esitanud.
Eriku sõnul läheb suur osa Eesti ettevõtete seniseid Venemaa kaubanduspartnereid lähiajal pankrotti, mille tagajärjel kaubandusega tegelevate ettevõtete arv väheneb. «Venemaaga kaubeldes tulevad kasutusele viie aasta tagused meetodid,» ennustas ta. «Juba praegu võtavad maad bartertehingud ja rubla poollegaalne konverteerimine.»
Erik prognoosis Venemaa valitsuse kriisi ületamise poliitikas tähtsate punktidena riigi osaluse suurendamist majanduse juhtimises ning pankade osalist natsionaliseerimist. «Nõustun Primakovi väitega, et rahvusvahelise valuutafondi nõuanded juhtisid Venemaa praegusesse kriisi, sest vene iseloomule ja traditsioonidele ei sobi läänelik liberaalne turumajandus,» tõdes Erik.
Suurettevõtete assotsiatsiooni tegevdirektor Jaak Saarniit ütles, et Venemaa majanduslanguse mõju on tõenäoliselt suurem kui 16 protsendi suurune väliskaubanduse maht. «Ametlik statistika ei peegelda, kui suure hulga Eestis läände veetud toodangu lõppjaamaks oli tegelikult Venemaa,» sõnas Saarniit.
«Praegu oleks soodne aeg kõneleda venelastega topelttollide kaotamisest,» lisas Saarniit.
Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ütles, et Eesti ettevõtted suudavad Venemaa kriisi üle elada ainult koostööd tehes, mitte infot üksteise eest varjates.
Lumani sõnul ei oota ettevõtjad valitsuselt mitte ladudesse seisma jäänud konservide ostmist, vaid aktiivsust uute turgude avamisel.