Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tolliladude kuldaeg
Venemaa majanduskriis sunnib paljusid Eesti ettevõtteid võitlema oma olemasolu eest. Logistikas on aga alasid, kus tegutsejatele on tänu idanaabri nõrkusele saabunud äritegevuse parimad päevad.
Peale kütusetransiidi ärimeeste on lootust jõuda tänavu edukaimate firmade hulka ka tolliladude pidajatel.
Esimesed tolliladude omanike jaoks positiivsed märgid hakkasid ilmnema juba suvel. Vahendajatel, kes kasutasid Eesti tolliladusid enne läänest sisseostetud kauba laialijaotamist Venemaal, tekkisid probleemid Venemaa partneritega. Üha tihedamini selgus, et tellija Venemaal on läinud pankrotti, mistõttu neile mõeldud kaup jäi lattu seisma.
Ladude täitumine jätkub ka praegu. Peale optimistlike vahenduskaupmeeste, kes loodavad, et neil on õnnestunud Venemaal veel mõni maksujõuline partner leida (paraku ei osutu see tihti tõeks), ekspordivad oma kaupa tollilattu ka Eesti tööstusettevõtted.
Käibevahendite puuduses vaevlev tööstus saadab oma toodangut tollilattu, millega näidatakse, et toodang on eksporditud, ja riigilt saab tagasi taotleda käibemaksu.
Suurem nõudlus tollilao pinna järele võimaldab laopidajatel teenida peale käibe ka hinnatõusu pealt.
Kogu tolliladudes olev kaup pole siiski seisev. Mõnel ettevõtjal õnnestub Venemaa asemel leida ka alternatiivturge. Näiteks Ühinenud Meiereid on Uus-Meremaalt sisseostetud ja algselt Venemaale mõeldud võile leidnud turu Ameerikas.
Arvatavasti on selliseid näiteid veel, mis tähendab, et tolliladudes tekib ka vaba pinda. Kui see pind pole pikaajalise lepinguga mõnele kliendile broneeritud, võib laopidajatel praeguses olukorras tekkida ahvatlus hakata sellele pinnale kliente valima. Valikukriteeriumiks on nõustumine kõrgema hinnaga.
Tolliladude hinnatõus pole siiski kuigi tõenäoline. Kui ettevõttel puudub kauba turustamiskanal, puudub ka sissetulek. «Ladustamise hinna tõus oleks veel noa selga löömine,» leiab EKE & TAVi tollilao direktor Andres Heinsaar. Tema ja ka teised küsitletud tolliladude juhid kinnitasid, et pole ladustamishindu tõstnud.
Kuigi tolliladude juhid ei taha veel avaldada oma viimasel kuul teenitud lisakroonide hulka, on nad nõus, et praegu on nende äril paremaid aegu.
Tolliladude edu võib pikemas perspektiivis kaotuseks pöörata vaid kaks tegurit -- Venemaa kriis ei lõppe lähikuudel, mis annab surmahoobi tolliladude klientidele ning seega tolliladude sissetulekule, ja teiseks laopidajate kiusatus püüda teenida veelgi rohkem hinnatõusu abil, mis surmab samuti raskustes kliendid.
Kui esimest ei juhtu ja teisest ohust suudavad laoomanikud hoiduda, siis võib tollilaod leida selle aasta majandustulemuste põhjal koostatud edetabelite eesotsast.