• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,81%39 662,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,69
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,81%39 662,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,69
  • 15.10.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aktiviseerub kauplemine valitsuse võlakirjadega

Kui eelmisel aastal kaubeldi vabariigi valitsuse võlakirjadega 505 miljoni kroonise käibega, siis sel aastal on see juba üle 4 korra suurem, 2,45 miljardit krooni.
Eesti väärtpaberite depositooriumi koduleheküljel oleva info põhjal on näha, et üheksast valitsuse väärtpaberite seeriast on kuuega kauplemine just viimaste kuude jooksul hoogustunud. Näiteks valitsuse võlakirja nr 11 1999 102 käive on alates augustikuust üle 300 mln krooni. 1997. aasta algusest kuni selle aasta augustini tehti vaid üks tehing käibega 25 miljonit.
Hassar Kipp Hansapanga turgude osakonnast ütles, et Hansapangal on päris palju valitsuse võlakirju, kuid nendega kauplemist pole ta täheldanud. «Kui Eesti krooni passiva vastas on Eesti krooni aktiva, siis ei saa võimalikust devalveerimisest kahju,» tõdes ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kipi hinnangul ei ole Hansapank huvitatud praegu pikaajaliste valitsuse võlakirjade müümisest. «Need on Eesti emitentide emiteeritud parima krediidiriskiga võlakirjad,» sõnas ta.
Ühispanga asepresident Margus Schults ütles eile, et Ühispank ei ole valitsuse võlakirju oma bilansis vähendanud. «Need on juba vanast ajast paljudel pankadel olemas,» tõdes ta. Siiski tunnistas Schults, et pangad on end devalveerimise vastu hästi kindlustanud.
«Kui praeguses seisus krooni devalveeritaks, saaksid pangad sellest kasu, sest pankadel on pikad positsioonid Saksa margas,» rääkis ta.
Schultsi sõnul on pankadele vajalik saada võimalikult vähe kahju igasugustest kursikõikumistest, selle vastu peab pank end kaitsma. «Me püüame bilanssi niimoodi tasakaalustada,» nentis ta.
TTÜ majandusteaduskonna professor Vello Vensel on öelnud, et parim aeg krooni devalveerida on siis, kui see seotakse ümber euro külge, mis võib toimuda järgmise aasta keskel.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele