Kui eelmisel aastal kaubeldi vabariigi valitsuse võlakirjadega 505 miljoni kroonise käibega, siis sel aastal on see juba üle 4 korra suurem, 2,45 miljardit krooni.

Eesti väärtpaberite depositooriumi koduleheküljel oleva info põhjal on näha, et üheksast valitsuse väärtpaberite seeriast on kuuega kauplemine just viimaste kuude jooksul hoogustunud. Näiteks valitsuse võlakirja nr 11 1999 102 käive on alates augustikuust üle 300 mln krooni. 1997. aasta algusest kuni selle aasta augustini tehti vaid üks tehing käibega 25 miljonit.

Hassar Kipp Hansapanga turgude osakonnast ütles, et Hansapangal on päris palju valitsuse võlakirju, kuid nendega kauplemist pole ta täheldanud. «Kui Eesti krooni passiva vastas on Eesti krooni aktiva, siis ei saa võimalikust devalveerimisest kahju,» tõdes ta.

Kipi hinnangul ei ole Hansapank huvitatud praegu pikaajaliste valitsuse võlakirjade müümisest. «Need on Eesti emitentide emiteeritud parima krediidiriskiga võlakirjad,» sõnas ta.

Ühispanga asepresident Margus Schults ütles eile, et Ühispank ei ole valitsuse võlakirju oma bilansis vähendanud. «Need on juba vanast ajast paljudel pankadel olemas,» tõdes ta. Siiski tunnistas Schults, et pangad on end devalveerimise vastu hästi kindlustanud.

«Kui praeguses seisus krooni devalveeritaks, saaksid pangad sellest kasu, sest pankadel on pikad positsioonid Saksa margas,» rääkis ta.

Schultsi sõnul on pankadele vajalik saada võimalikult vähe kahju igasugustest kursikõikumistest, selle vastu peab pank end kaitsma. «Me püüame bilanssi niimoodi tasakaalustada,» nentis ta.

TTÜ majandusteaduskonna professor Vello Vensel on öelnud, et parim aeg krooni devalveerida on siis, kui see seotakse ümber euro külge, mis võib toimuda järgmise aasta keskel.