• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aktiviseerub kauplemine valitsuse võlakirjadega

    Kui eelmisel aastal kaubeldi vabariigi valitsuse võlakirjadega 505 miljoni kroonise käibega, siis sel aastal on see juba üle 4 korra suurem, 2,45 miljardit krooni.
    Eesti väärtpaberite depositooriumi koduleheküljel oleva info põhjal on näha, et üheksast valitsuse väärtpaberite seeriast on kuuega kauplemine just viimaste kuude jooksul hoogustunud. Näiteks valitsuse võlakirja nr 11 1999 102 käive on alates augustikuust üle 300 mln krooni. 1997. aasta algusest kuni selle aasta augustini tehti vaid üks tehing käibega 25 miljonit.
    Hassar Kipp Hansapanga turgude osakonnast ütles, et Hansapangal on päris palju valitsuse võlakirju, kuid nendega kauplemist pole ta täheldanud. «Kui Eesti krooni passiva vastas on Eesti krooni aktiva, siis ei saa võimalikust devalveerimisest kahju,» tõdes ta.
    Kipi hinnangul ei ole Hansapank huvitatud praegu pikaajaliste valitsuse võlakirjade müümisest. «Need on Eesti emitentide emiteeritud parima krediidiriskiga võlakirjad,» sõnas ta.
    Ühispanga asepresident Margus Schults ütles eile, et Ühispank ei ole valitsuse võlakirju oma bilansis vähendanud. «Need on juba vanast ajast paljudel pankadel olemas,» tõdes ta. Siiski tunnistas Schults, et pangad on end devalveerimise vastu hästi kindlustanud.
    «Kui praeguses seisus krooni devalveeritaks, saaksid pangad sellest kasu, sest pankadel on pikad positsioonid Saksa margas,» rääkis ta.
    Schultsi sõnul on pankadele vajalik saada võimalikult vähe kahju igasugustest kursikõikumistest, selle vastu peab pank end kaitsma. «Me püüame bilanssi niimoodi tasakaalustada,» nentis ta.
    TTÜ majandusteaduskonna professor Vello Vensel on öelnud, et parim aeg krooni devalveerida on siis, kui see seotakse ümber euro külge, mis võib toimuda järgmise aasta keskel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.