• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hasartmängumaks lämmatab Eesti Lotot

    Erinevalt kiirloteriist, mille hasartmängumaks on juba praegu 16 protsenti, on tunduvalt suuremate korralduskuludega arvloteriide maks praegu madalam, 11 protsenti. Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanek on ka arvloteriide maks tõsta 16 protsendini.
    ASi Eesti Loto peadirektori Sven Kolga sõnul tähendaks maksu tõstmine nädalas umbes 200 000 osavõtjaga populaarsete loteriide lõpetamist, sest Eesti Loto ei suudaks maksta oma võlgu ning litsentsimakse.
    Tänavu juunis ostis Eesti Loto oma Ameerika partnerilt välja 850 000 dollarit maksva on-line-süsteemi, mille järelmaks kestab veel neli aastat. Süsteemi väljaarendamiseks tuleb investeerida veel 20 miljonit krooni. Lisaks sellele tuleb tasuda 1--2 protsenti Bingo Loto ja Topelttosina mängude käibest Inglismaal ja Ameerikas asuvatele litsentsiomanikele. Oma osa nõuavad turundus- ja tegevuskulud, loetles Kolga.
    Kolga sõnul on arvloterii juba praegu kahjumis ning see kaetakse kiirloteriidest saadava kasumiga. Sellel pühapäeval toimub viimane Bingo Stari loosimine. Edaspidi seda loteriid enam ei korraldata.
    «Hasartmängumaksu tõstes ei jätkuks meil enam jõudu ühegi on-line-mängu korraldamiseks,» rääkis ta.
    Riigikogu hasartmängumaksu komisjoni esimees Talvi Märja selgitas, et hasartmängumaksu tõstmine puudutaks vaid riigile kuuluvat Eesti Lotot. Teised arvloteriide korraldajad võivad konkreetse toetuskava alusel osa rahast tagasi taotleda.
    Märja sõnul ei olnud rahanduskomisjon seaduse muudatusettepanekut tehes veel teadlik Eesti Loto on-line-süsteemi ostmise järel tekkinud kohustusest ning makseraskustest.
    «Kuu aega tagasi oli Eesti Loto riigikassale üle miljoni krooni võlgu ning maksu tõstes võime tõepoolest ennustada riigi lotosüsteemi suuri majandusraskusi,» tunnistas Märja.
    Märja avaldas lootust, et seaduse muudatuse menetlemine kas lõpetatakse, seda pikendatakse või pannakse sisse klausel selle kehtima hakkamise kohta alles pärast Eesti Loto võla täielikku tasumist ameeriklastele.
    Arvloteriidest saadav hasartmängumaks läheb pooles ulatuses olümpiamängude ettevalmistusteks ning ülejäänu jaguneb sotsiaal-, haridus- ja kultuuritoetusteks. Vähemalt poole mängu käibest peab korraldaja suunama auhindade tarbeks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.