Hasartmängumaks lämmatab Eesti Lotot

Erinevalt kiirloteriist, mille hasartmängumaks on juba praegu 16 protsenti, on tunduvalt suuremate korralduskuludega arvloteriide maks praegu madalam, 11 protsenti. Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanek on ka arvloteriide maks tõsta 16 protsendini.

ASi Eesti Loto peadirektori Sven Kolga sõnul tähendaks maksu tõstmine nädalas umbes 200 000 osavõtjaga populaarsete loteriide lõpetamist, sest Eesti Loto ei suudaks maksta oma võlgu ning litsentsimakse.

Tänavu juunis ostis Eesti Loto oma Ameerika partnerilt välja 850 000 dollarit maksva on-line-süsteemi, mille järelmaks kestab veel neli aastat. Süsteemi väljaarendamiseks tuleb investeerida veel 20 miljonit krooni. Lisaks sellele tuleb tasuda 1--2 protsenti Bingo Loto ja Topelttosina mängude käibest Inglismaal ja Ameerikas asuvatele litsentsiomanikele. Oma osa nõuavad turundus- ja tegevuskulud, loetles Kolga.

Kolga sõnul on arvloterii juba praegu kahjumis ning see kaetakse kiirloteriidest saadava kasumiga. Sellel pühapäeval toimub viimane Bingo Stari loosimine. Edaspidi seda loteriid enam ei korraldata.

«Hasartmängumaksu tõstes ei jätkuks meil enam jõudu ühegi on-line-mängu korraldamiseks,» rääkis ta.

Riigikogu hasartmängumaksu komisjoni esimees Talvi Märja selgitas, et hasartmängumaksu tõstmine puudutaks vaid riigile kuuluvat Eesti Lotot. Teised arvloteriide korraldajad võivad konkreetse toetuskava alusel osa rahast tagasi taotleda.

Märja sõnul ei olnud rahanduskomisjon seaduse muudatusettepanekut tehes veel teadlik Eesti Loto on-line-süsteemi ostmise järel tekkinud kohustusest ning makseraskustest.

«Kuu aega tagasi oli Eesti Loto riigikassale üle miljoni krooni võlgu ning maksu tõstes võime tõepoolest ennustada riigi lotosüsteemi suuri majandusraskusi,» tunnistas Märja.

Märja avaldas lootust, et seaduse muudatuse menetlemine kas lõpetatakse, seda pikendatakse või pannakse sisse klausel selle kehtima hakkamise kohta alles pärast Eesti Loto võla täielikku tasumist ameeriklastele.

Arvloteriidest saadav hasartmängumaks läheb pooles ulatuses olümpiamängude ettevalmistusteks ning ülejäänu jaguneb sotsiaal-, haridus- ja kultuuritoetusteks. Vähemalt poole mängu käibest peab korraldaja suunama auhindade tarbeks.