Opositsioon kukutas eelarve
Eelarveprojekti väljahääletamise poolt oli 38 riigikogu liiget ja vastu 36.
Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni väitel põhineb järgmise aasta 18,45 mld krooni suurune riigieelarve projekt ilmselgelt liiga optimistlikul majandusprognoosil ja tuleb viia vastavusse tegelike võimalustega.
«Valitsusel peaks olema siiski võimalus töötada eelarve uuesti läbi reaalsetele lähteandmetele tuginedes,» ütles Jürgenson. Eelarvet tuleks tema sõnul ligi miljardi krooni võrra vähendada.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Jürgen Ligi hinnangul tuleb vähemalt järgmise aasta esimene pool majanduses oluliselt halvem kui tänavuse aasta lõpp. Majanduskasvuks võib tema hinnangul kujuneda vaid kaks protsenti ja sellest peaks lähtuma ka järgmise aasta riigieelarve.
Opositsiooni võimalikud edasised sammud võivad viia valitsuse tagasiastumiseni. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju ütles, et opositsioonil on praegu 65 häält 101st ja nad saavad teha, mida tahavad. «Kui valitsusel vähegi selgroogu on, siis ta astub eelarve väljaarvamisel tagasi,» kritiseeris Raju. «Mina astuks valitsuse liikmena sellises olukorras küll tagasi.»
Raju hinnangul tekib eelarve tagasilükkamisega pingeline poliitiline olukord, mis annab äärmiselt halva signaali välismaailmale. Kui eelarve vastuvõtmine lükkub järgmisse aastasse, saavad riigiasutused seni iga kuu kaheteistkümnendiku tänavuse riigieelarve kuludest. «See tähendab, et esialgu ei mingit palgatõusu ega uute ehituste alustamist,» nentis Raju.
Raju lisas, et ta ei usu, et riigieelarve veel sel aastal vastu võetakse.
Eelarve projekti kommenteerides ütles Raju, et valitsuse majanduskasvu prognoos ei ole üle paisutatud.
Rahandusminister Mart Opmanni väitel on eelarve ülepaisutatud vaid 200 mln krooni võrra. Raju lisas, et tema arvutuste järgi on see number 180 miljonit.
Järgmise aasta riigieelarveprojekti kritiseeris ka riigikontroll, kelle hinnangul oli liialdatud maksude laekumisega. Mitmed kulutused polnud ülevaatlikud ega piisavalt lahti kirjutatud.
Üks tuluartikkel eelarves on tubakaaktsiis, mille järsust tõstmisest lootis valitsus saada ligi 200 mln krooni põllumeestele ikaldusest tingitud kahju hüvitamiseks. Rahandusminister katkestas eile tubakaaktsiisi tõstmise eelnõu teise lugemise, sest riigikogu hääletas opositsiooni ettepanekul eelnõusse muudatusettepaneku, mille kohaselt tõuseb tubakaaktsiis järk-järgult ja saavutab valitsuse järgmiseks aastaks kavandatud määra alles 2001. aastal.