Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis sunnib põhjamaalasi turuhinnast rohkem maksma?

    Ma ei tea tagamaid, mis kaalutlustest nad sellist hinda pakkusid. Küllap leiti, et selline rahapaigutus on neile jõukohane ja vajalik. Sellele saaksid täpselt ainult rootslased ise vastata. Vaevalt et nad ilma põhjuseta üle turuhinna pakkumuse tegid. Ostjatena nad kindlasti vaatasid, mis seisus on pankade bilanss, kontrollisid dokumente. Neil oli ilmselt rohkem teavet kui see, mida ühe või teise tehingu või inimese kohta ajalehtedes öeldi.
    Tavaliselt maksab suurosaluse omandamisest huvitatud pool rohkem, kui on aktsiate turuväärtus. Sel on siis mõtet, kui investor leiab, et teisiti nii suurt osalust omandada pole võimalik. Kui tegime pakkumuse Norra Focus-pangale 100% osaluse omandamiseks, siis meie pakkumus oli 30% turuhinnast kõrgem. Mõni aasta tagasi oli kombeks pakkuda 20% üle turuhinna. Võib-olla on Balti aktsiad nii väärtuslikud, et nende eest ollakse valmis rohkem maksma? Teisalt -- kui pangad hakanuks aktsiaid börsilt ostma, maksnuks nad ilmselt pea samasugust hinda, kui see nüüd lõpuks kujunes.
    Mina arvan, et Tallinna börs ei ole õige kauplemise koht, hinnad börsil ei näita tegelikult midagi.
    Eelmisel aastal läks börs üles väga väikeste mahtude pealt ja tänaste olematute mahtude juures on väga madalad hinnad, vaadakem vaid, missugused käibed on börsil viimastel päevadel --kümne miljoni krooniga on juba päris hea päev.
    See on täiesti loomulik protsess, sest tegemist on suure strateegilise osaluse omandamisega. Kui analoogset positsiooni osta kokku turult, siis aktsia hind võib kasvada oluliselt kõrgemaks kui see, mida nende eest praegu makstakse. Hansapanga näite puhul oleks see nii ka juhtunud. Selles mõttes pole see midagi erakordset. Üks asi on turuhind, aga teine asi on alati see, milline on panga majandusseis jne. Nii Swedbank kui SEB tegid põhjaliku analüüsi ja sellest tulenevalt on ka hind mõlemal juhul kokku lepitud.
    Olen veendunud, et SEB ei maksnud Ühispanga aktsia eest üle. Kui aktsiaid hakataks börsilt kokku ostma, siis aktsia hind tõuseks rohkem kui kaks korda. Ühispanga puhul poleks saadud aktsia hinda tõstmata nõutavat aktsiate kogust kokku. Maaklerid prognoosisid veel kõrgemat hinda, 45--50 krooni.
    Küsimus on missiooni erinevuses: kui meie väikeinvestor ootab eelkõige kiiret kasumit, siis põhjamaalased mõtlesid turu hõivamisele ja kombineerisid pikaajalise kasumiootuse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.