Mis sunnib põhjamaalasi turuhinnast rohkem maksma?

Ma ei tea tagamaid, mis kaalutlustest nad sellist hinda pakkusid. Küllap leiti, et selline rahapaigutus on neile jõukohane ja vajalik. Sellele saaksid täpselt ainult rootslased ise vastata. Vaevalt et nad ilma põhjuseta üle turuhinna pakkumuse tegid. Ostjatena nad kindlasti vaatasid, mis seisus on pankade bilanss, kontrollisid dokumente. Neil oli ilmselt rohkem teavet kui see, mida ühe või teise tehingu või inimese kohta ajalehtedes öeldi.

Tavaliselt maksab suurosaluse omandamisest huvitatud pool rohkem, kui on aktsiate turuväärtus. Sel on siis mõtet, kui investor leiab, et teisiti nii suurt osalust omandada pole võimalik. Kui tegime pakkumuse Norra Focus-pangale 100% osaluse omandamiseks, siis meie pakkumus oli 30% turuhinnast kõrgem. Mõni aasta tagasi oli kombeks pakkuda 20% üle turuhinna. Võib-olla on Balti aktsiad nii väärtuslikud, et nende eest ollakse valmis rohkem maksma? Teisalt -- kui pangad hakanuks aktsiaid börsilt ostma, maksnuks nad ilmselt pea samasugust hinda, kui see nüüd lõpuks kujunes.

Mina arvan, et Tallinna börs ei ole õige kauplemise koht, hinnad börsil ei näita tegelikult midagi.

Eelmisel aastal läks börs üles väga väikeste mahtude pealt ja tänaste olematute mahtude juures on väga madalad hinnad, vaadakem vaid, missugused käibed on börsil viimastel päevadel --kümne miljoni krooniga on juba päris hea päev.

See on täiesti loomulik protsess, sest tegemist on suure strateegilise osaluse omandamisega. Kui analoogset positsiooni osta kokku turult, siis aktsia hind võib kasvada oluliselt kõrgemaks kui see, mida nende eest praegu makstakse. Hansapanga näite puhul oleks see nii ka juhtunud. Selles mõttes pole see midagi erakordset. Üks asi on turuhind, aga teine asi on alati see, milline on panga majandusseis jne. Nii Swedbank kui SEB tegid põhjaliku analüüsi ja sellest tulenevalt on ka hind mõlemal juhul kokku lepitud.

Olen veendunud, et SEB ei maksnud Ühispanga aktsia eest üle. Kui aktsiaid hakataks börsilt kokku ostma, siis aktsia hind tõuseks rohkem kui kaks korda. Ühispanga puhul poleks saadud aktsia hinda tõstmata nõutavat aktsiate kogust kokku. Maaklerid prognoosisid veel kõrgemat hinda, 45--50 krooni.

Küsimus on missiooni erinevuses: kui meie väikeinvestor ootab eelkõige kiiret kasumit, siis põhjamaalased mõtlesid turu hõivamisele ja kombineerisid pikaajalise kasumiootuse.