Vahendusfirma kaudu voolab Eesti Raudteest raha välja

firmadega, selgitas Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch. «Aasta algul oli konkurss ja ERC tegi parima pakkumuse,» põhjendas ta erafirma valikut.

Juchnewitschi sõnul ei vasta tõele, et Eesti Raudtee maksab vahendajale viiendiku võrra enam kui otse Narva tarnijalt ostes. «Ma ütlen, et see on puhas laim,» kommenteeris Juchnewitsch.

Kuuldes, et Äripäeval on usaldusväärne informatsioon hinna lisamise kohta firmas ERC-Service, kinnitas Juchnewitsch, et seda tõestavad dokumendid on võltsitud. «Las keegi teeb nende paberite põhjal analüüsi, see on uurimisorganite rida,» lausus Juchnewitsch.

Reedese päeva jooksul muutis meelt ka Narva firmale pöördumise saatnud Eesti Raudtee veeremiteenistuse haldusosakonna juhataja Erkki Laving. Hommikul Äripäevaga kohtuma nõustunud ja kommenteerida lubanud ametnik oli pärastlõunal kokkulepitud kellaajal vastupidisel seisukohal. «Ma ei saa midagi kommenteerida,» ütles Laving.

Eesti Raudtee ja firma ERC-Service on peale varuosade hankimise seotud ka omanikeringi kaudu. Eelmisel nädalal selgus, et Eesti Raudtee oli rentinud firmale Tartu ja Valga puiduterminaali, mille vastu protestis suuremaid metsatöötlejaid ühendav metsatööstuse liit. Puiduterminaali rentimise võistupakkumist ettevalmis-

tanud Eesti Raudtee projektijuht Meelis Järva oli ühtlasi võitnud firma ERC-Service nõukogu liige. Firmat juhib Meelis Järva isa Ants Järva. Teine ERC-Service nõukogu liige on endanimelise advokaadibüroo omanik vandeadvokaat Jaak Oja, kes on esindanud Eesti Raudteed mitmes vaidlusküsimuses. ERC-Service oli ka firma, kes rentis välja suure nõudlusega Tallinna Balti jaama taksopeatuse.

Eesti Raudtee on samal ajal valitsusele ja erafirmadele tõestamas oma suurt rahavajadust investeeringuteks, milleta ei suuda ettevõte edasi töötada. Nii on Eesti Raudtee teatanud naftasaaduste vedajaile plaanist tõsta tuleval aastal veotariife poole võrra. Teede- ja sideminister Raivo Vare taotles eelmisel kuul valitsuselt 350 miljonit krooni Eesti Raudtee tuleva aasta investeeringuplaani täitmiseks. Seejärel otsustas valitsus Euroopa investeerimispangalt 200 miljoni krooni laenamise kasuks. See laen tuleb Eesti Raudteel tagasi maksta suurema teenitud tulu või väiksema kulu arvel.

Eesti Raudtee suure investeeringuvajaduse tõttu on Raivo Vare põhjendusel vaja teha kaubaveo erastamisotsus veel enne aastavahetust.