Väino Sarnet • 6 jaanuar 1999

Riigile kahjulik kontsessioon

Valitsus kinnitas teisipäeval raudtee kontsessioonileppe tingimused. Maailmas on infrastruktuuri erastamisel küllaltki laialt rakendatud kontsessioonilepingut. Kas selline lahendus on hea või halb, sellele maailma-

kogemus ühest vastust ei anna.

Eesti Raudtee puhul ei saa ma olla väga suur optimist, et valitsuse kinnitatud raudtee kontsessioonilepingu tingimused on lõpptulemusena riigile head.

Põhiline puudus on tingimuste üldsõnalisus ja ka see, et esitatud nõuded ei ole piisavalt hästi tagatud või on isegi vastuolus raudtee- või mõne teise seadusega. Seda, kas vastuolud jäävad alles ka pärast uue raudteeseaduse kinnitamist, on praegu võimatu öelda, sest uut seadust riigikogu alles menetleb. Õigem oleks, kui kontsessiooni tingimused oleks kinnitatud pärast uue raudteeseaduse vastuvõtmist.

Kui kontsessioonileping on üldsõnaline ja ei ole tagatud seadustega ehk eraettevõtjale on partneriks ministeerium või valitsus, siis võimaldab see tal taotleda tagantjärele lepingu tingimuste muutmist endale soodsamaks. Oma nõudmist saab näiteks põhjendada üldise majanduskeskkonna halvenemisega.

Teine oluline puudus on kontsessiooni kehtivus. Partneril peab säilima hirm, et tema asemele on riigil võimalik valida keegi teine. Suurbritannias on kontsessioonide pikkuseks 15 aastat. Meil soovib valitsus kehtestades 50+25 aastat. Nii anname juba ette käest võimaluse partnerit mõjutada.

Eriõiguste pikka kestust põhjendatakse investeeringute mahuga, kuid minu arvates ei ole 6 miljardit krooni 75 aasta peale suur summa. Kontsessiooni pikkus oleks võinud olla üks konkursi tingimus. 50 aastat oleks võinud tulla kõne alla alles siis, kui ükski konkursil osalev pakkuja ei oleks nõus lepingut lühemaks ajaks sõlmima. Praegu seatakse riigile juba enne konkurssi ebasoodsad tingimused.

Viga on ka see, et kaubavedudest läheb eraomaniku kontrolli alla 51 protsenti. Tegelikult võiks eraomanikule kuuluda 100 protsenti ettevõtte aktsiatest, sest riigil ei ole mõtet olla kaasvastutajaks. Kohustused peaksid tulema lepingust ja seadustest ning nende kohustuste täitja peaks olema selgelt identifitseeritav. Kui osaliselt vastutab riik, siis on ikkagi jälle kõik segamini. Sellistes tingimustes on raske saada riigi jaoks parimat tehingut.

Riigiosaluse säilimisega kaasneb ka oht, et teine pool võib vastavalt osalusele nõuda riigilt äriplaanis kirjas oleva investeerimismahu täitmist. Näiteks võib lepingupartner ootamatult leida, et tal ei ole kaubavedude mahu taseme hoidmisesse investeeri-

miseks piisavalt raha ja tagamaks kaubavedude jätkumist samas mahus hakkab ta taotlema riigilt laenu või laenude garanteerimist.

Mis puutub väitesse, et erastamisega tekitatakse monopol, siis Suurbritannias erastati raudtee nii, et kaubaveod ja raudtee infrastruktuur ei kuulu ühele ja samale eraomanikule. Raudtee infrastruktuuri omav eraettevõtja peab tagama, et kõik, kellel on litsents, võivad raudteel sõita.

Konkurentsi seisukohast tundub see olevat parem lahendus. Eestis on Suurbritannia mudelist loobumist põhjendatud väiksema mahuga ja ettevõtete vähesusega.

Raudtee erastamise juures ei ole aga üldse tähtis, kui palju riik sellest erastamisest teenib või kui suur on kontsessioonitasu. Riigile oleks väga hea saavutus, kui ta ei teeniks raudtee pealt renditasusid, aga ei peaks ka investeeringuteks tulevikus hakkama kasutama maksumaksjate raha.

Suurbritannias maksis riik pärast erastamist veel teatud aja eraettevõttele subsiidiume. Riigi eesmärk ei ole teenida, vaid tagada, et raudtee toimiks hästi, ilma et riik ise peaks investeerima.

Kui me suudame Eesti Raudtee kaubaveod erastada nii, et riik sellelt tehingult otseselt midagi ei teeni, aga samas ei pea hiljem ka raudtee infrastruktuuri korrashoiuks raha kulutama, siis on see väga hea saavutus.

Kontsessioonilepingu sõlmivad omavahel AS Eesti Raudtee (ER) kui raudtee infrastruktuuri omanik ja konkursi teel valitud investorile müüdav raudtee kaubavedude aktsiaselts. Konkurss toimub vastavalt 1997. a kinnitatud erastamiskavale, mille kohaselt võib investorile müüa ka kõik uue äriühingu aktsiad.

- ER annab kaubavedude aktsiaseltsile majandamiseks, korrashoiuks, kasutamiseks ja arendamiseks Tallinna--Paldiski--Riisipere, Tallinna--Tapa, Tapa--Narva, Ülemiste--Maardu--Muuga--Lagedi, Tapa--Tartu, Tartu--Petseri, Tartu--Valga ja Valga--Petseri raudtee-

lõigud ning nendega seotud sorteerimisjaamad.

Kontsessioonileping võib hõlmata ka muid infra-

struktuuriga seotud ERi varasid, mis määratletakse läbirääkimiste käigus.

- Pärast 50 aastaks sõlmitava lepingu tähtaja lõppemist on kaubavedude aktsiaseltsil õigus nõuda lepingu pikendamist 25 aasta võrra, tingimusel, et kontsessioonist tulenevad kohustused on täidetud.

- Raudtee kaubavedude aktsiaselts on kohustatud hoidma korras ja arendama raudtee infrastruktuuri nii, et see vastaks kaubavoogudest tulenevale läbilaskevõime ja kiiruse nõuetele ning ohutusnõuetele.

ER kontrollib kohustuste täitmist kord aastas, nõudeid on õigus lepingu aja jooksul korrigeerida. Raudtee erastaja konkreetsed kohustused, k.a investeeringu-

mahud, lepitakse kokku lepingu sõlmimisel.

- Raudtee kaubavedude aktsiaselts peab lubama teistele ettevõtjatele vaba juurdepääsu raudtee infra-

struktuurile, sõlmides nendega lepingud. Ettevõte kohtleb kõiki raudteeveo ettevõtjaid võrdselt ega diskrimineeri neid.

Kaubavedude omanik peab tasu eest tagama raudteele juurdepääsu ka reisivedude ettevõtjatele, et säiliks riigi doteeritav siseriiklik reisiliiklus. Ettevõte kehtestab tasu teenuste eest iseseisvalt, lähtudes turusituatsioonist ja Eesti seadustest, kuid tagades raudteevedude rahvusvahelise konkurentsivõime.

- Kontsessioonileping on eksklusiivne, välistades ERi poolt teiste kontsessioonilepingute sõlmimise selle lepingu objektiks olevate varade suhtes. Lepingu tähtaja lõppedes annab kaubavedude aktsiaselts lepingu objekti ERile tasuta üle, tehtud parendused on ERi omand.

- Kontsessioonitasu esimese aasta eest on 30 miljonit krooni, kui leping sõlmitakse teisel poolaastal. Esimesel poolaastal sõlmitava lepingu kontsessioonitasu on esimesel aastal 55 miljonit. Tasu makstakse igal aastal kahes osas, summa lepitakse eraldi kokku ja seda korrigeeritakse vastavalt THI kasvule.

- Kaubavedude aktsiaselts võtab üle kõik ERi kohustused, mis on seotud kontsessioonilepingu objektiks olevate varadega. Lepingus sätestatakse sellest tulenevate kohustuste täitmine ning vastutus lepingu rikkumise eest.

- ERil on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada.

Raudtee hädavajalike investeeringute summa on lähiaastail kuus miljardit krooni.

Hetkel kuum