Mati Nõmmiste • 25 aprill 1999

Türgi meelitab välisinvestoreid

territoorium: 779 452 km²

elanikkond: 63,4 mln

suuremad linnad: Istanbul (6 293 000 el), Ankara (2 551 000), Izmir (2 319 000), Adana (972 000)

riigikord: unitaarne vabariik

riigipea: president, kelle parlament valib oma liikmete hulgast 7 aastaks

Türgis on viimastel aastatel toimunud areng nii kaubanduspoliitikas kui ka investeeringute vallas. Välismaised investeeringud on oodatud igasse majandussektorisse. Nii kohalikele kui ka välisinvestoritele on plaanis müüa 60 miljardi USA dollari eest kohalikke ettevõtteid. Ekspordi- ja imporditehingutele ei ole kehtestatud piiranguid.

Türgi valitsus on välja töötanud maksusoodustused, mis aitaksid kaasa majanduse arengule. Impordi tollimaksust on vabastatud investeeringud masinatesse ja seadmetesse, peale selle on võimalik ajatada importkaupadelt makstavat käibemaksu kaupade realiseerimiseni. Investeeringud osadesse Türgi piirkondadesse võimaldavad vähendada maksustatavat tulu 20--70%.

Loodud on vabakaubandustsoon, et soodustada kaubavahetust Türgiga. Vabakaubandustsooni käsitletakse kui territooriumi, kus ei eksisteeri ettevõtte tulumaksu, töötajate tuludelt ei peeta kinni tulumaksu, samuti ei rakendata käibe- ja tollimaksu.

Ettevõtlusvormid

Enim levinud äriühingute liigid on:

- piiratud vastutusega äriühingud;

- välisfirmade filiaalid;

- firma esindused;

- ühisettevõtted.

Piiratud vastutusega äriühinguid on kahte tüüpi:

- aktsiaseltsid (limited sirket- ) -- äriühingu rajamiseks on vajalik kaks aktsionäri, kes võivad olla füüsilised või juriidilised isikud, residendid või mitteresidendid.

Aktsionärid on vastutavad aktsiaseltsi kohustuste eest oma aktsiakapitali väärtuse piires. Firma tegevjuhiks võivad olla ka isikud, kes ei ole firma aktsionärid. Aktsionäride üldkoosolek ei ole kohustuslik;

- anonüümsed aktsiaseltsid (anonim sirket- ) -- minimaalne aktsionäride arv äriühingu rajamiseks on viis aktsionäri. Firma toimib juhatuse juhtimisel ja tegevjuht võib olla firma aktsionär või väljastpoolt firmat.

Aktsiad jagunevad nimelisteks aktsiateks ning esitajaaktsiateks. Nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on omanikuna kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiate omanike nimed pole äriühingule teada, aktsiaid ei registreerita ja aktsiad kuuluvad isikule, kelle käes on aktsiatäht. Seda tüüpi äriühing on kõige eelistatum pankades ning liisingufirmades.

Välisfirma filiaalide majandustegevust käsitletakse Türgis kui iseseisva firma majandustegevust ning talle kehtivad kõik maksud ja muud kohustused ja õigused, mis teistelegi äriühingutele.

Firmade esindused ei tohi Türgis tegelda iseseisva majandustegevusega ja esinduse töötajate palgad peab maksma välismaal asuv esindust omav firma.

Ühisettevõtteid võidakse asutada rahvusvaheliste lepingute täitmiseks Türgis. Seda äriühinguvormi on lihtne rajada konkreetse lepingu täitmiseks. Äriühingul võib olla oma majandustegevus ja äriühing peab olema registreeritud maksuametis.

Firma rajamine

Kui välisinvestor soovib luua oma firmat Türgis, peab ta arvestama protseduurireeglitega, mis on vaja eelnevalt täita. Esmalt tuleb taotled luba rahandusministeeriumilt. Loa saamiseks tuleb investeeringut taotleval firmal esitada investori firma kohta alljärgnevad dokumendid:

- põhikiri;

- tasuvuse uuring;

- tegevusluba, eelmiste perioodide aastaaruanne ja juhatuse otsus projekti käivitamise kohta;

- kinnitus, et kapital tuuakse Türki.

Loa saamine firma rajamiseks võib võtta aega kuni kaks kuud. Positiivse tulemuse korral tuleb vormistada notariaalselt kinnitatud asutamisotsus ja deponeerida aktsia/osakapital pangas.

Välisinvestori kapitali suurus määratakse ära tasuvusuuringu põhjal ja esitatakse koos taotlusega rahandusministrile. Nõutav minimaalne võõrkapitali suurus ühe aktsionäri kohta on 50 000 USA dollarit.

Maksud

Kõik ettevõtted Türgis on maksustatavad ettevõtte tulumaksuga ja ettevõtted on kohustatud kinni pidama tulumaksu seadusega ettenähtud juhtudel.

Kõiki Türgis asuvaid välisfirmade esindusi maksustatakse nagu teisi ettevõtteid nende teenitud kasumi ulatuses.

Ettevõtte tulumaksumäär on 27,5%. Maksumäära saab vähendada, kui kasum sisaldab sissetulekuid, mis on teenitud maksusoodustusi omavate investeeringute pealt, kuid minimaalne maksumäär võib olla 20%.

Üldine käibemaksumäär on 15%, alljärgnevatel juhtudel kasutatakse teisi käibemaksumäärasid:

- kapitalirent -- 1%;

- esmatarbekaubad, toit jne -- 6%;

- luksuskaubad ja -teenused -- 23%.

Käibemaksuga ei maksustata Türgis toodete ja teenuste eksporti, ostetud ja müüdud õhu-, vee- ja meretransporti.

Kindlustus- ja pangandustegevus ei ole maksustatav käibemaksuga.

Sotsiaalmaksumäär brutopalgast on 14%, lisaks maksab tööandja sotsiaalmaksu 19%.

Isik, kes viibib riigis rohkem kui 183 päeva aastas, on resident. Kõik residendid peavad maksma üksikisiku tulumaksu tuludelt, mida nad on saanud Türgis, ja ka tuludelt, mida on saadud välismaal.

Üksikisiku tulumaksumäär on progresseeruva iseloomuga: 25--55%.

Maksustatavast tulust on alates 1994. aastast võimalik maha arvata üks kolmandik kogu kuludest, mis on tehtud maksustatava aasta jooksul haridusele, tervisele, toidule ja riietele.

Kõik kingitused ja pärandid on maksustatavad. Maksu maksimummäär lähisugulastele on 20%, teistel juhtudel 30%.

Hetkel kuum