Laulupeo nädalavahetusel lõi kireleegid lõkkele politsei kampaania, kus ajutise kiiruspiirangu rikkumist fikseeris kaamera ja määras lõpuks trahvi rohkem kui poolele lauluväljakust möödunud autojuhtidest. Äripäeva ajakirjanikud vaidlesid selle üle, kes on süüdi.

- Laulupeo ajal kehtestati lauluväljaku lähistel kiirusepiirang 30 km/h, seda rikkus 56 protsenti liiklejaist.
- Foto: Rasmus Rebase / Postimees / Scanpix
"Mittestatsionaarsete kaameratega kiirust mõttes saab trahvi 8 protsenti autojuhtidest," selgitas saates Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe. "Nüüd sai järsku trahvi ligi 60 protsenti juhtidest. Kas autojuhid muutusid kõik loomadeks või oli ka korralduses miskit, miks autojuhid 30 asemel näiteks 40ga sõitsid?"
Äripäeva raadiotoimetaja Lauri Leet oponeeris tõdemusega, et kiiruseületamine on Eestis siiski krooniline, tuues paralleeli Põhjamaadega, kus liiklus on märksa rahulikum.
"Kui tulen laevaga tagasi Tallinna, siis kohe tundub, et kõik kuidagi kiirustavad. Miks nad trügivad ja pressivad? Miks on Eestis normaalne sõita 10 kilomeetrit tunnis kiiremini, kui lubatakse?"
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saateosalised arutlesid selle üle, kas liikumiskiirus ja liikumiskultuur on samad asjad ning kas mitte politsei ei keskendu liialt üksnes esimesele.
"Üks asi, millest tuntakse puudust – ja kus protsess on pigem vastassuunaline ehk automatiseerimine –, on see, et keegi reguleeriks vajadusel ka füüsiliselt," lisas saatejuht Indrek Lepik.
Lisaks ulatuslikule liiklusarutelule vesteldi ka sellest, kes lõpuks Tallinna poliitdraamast midagi võitis ja kas Euroopas pole mitte ohtu, et päris lõplikult kaob piiridevaba liikumist võimaldav Schengeni viisaruum.
Äripäev eetris: kas autojuht on loom või on süüdi politsei?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Uued neljarajalised lõigud