Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeerimisotsust mõjutavad tegurid
Peamised investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid võib jagada järgmistesse kategooriatesse:
1. Juhuslikud otsused (i. k. randomly-motivated), mis on tehtud turuväliste tegurite mõjul. Sellisteks teguriteks on investori rahavajadused näiteks korteriostu finantseerimiseks, auto ostmiseks jne. Teisisõnu, otsuse tegemise aluseks ei ole informatsioon, arvamus või analüüs, mis oleks kasvõi kaudselt seotud selle aktsia, ettevõtte või kogu majandussektoriga, vaid nn turuvälised tegurid.
Selliste otsuste osakaaluks hinna liikumise kujunemisel loetakse kuni 2%.
2. Kõige olulisemaks hinna kujunemise teguriks on ettevõtte ja kogu majandussektori fundamentaalnäitajate prognoosid, mille osakaaluks hindade kujunemisel võib lugeda 75%. Siinkohal võib jääda mulje, et milleks siis tehnilist analüüsi üldse vaja on. Kuid fundamentaalnäitajate mõju on pikaajaline ja tasane.
Aeg-ajalt tabavad turge uudised fundamentaalnäitajate muutustest, mis oma olemuselt on mitteprognoositavad ja mis võivad oluliselt muuta investorite mõtlemisviisi. Vaatamata sellele, et selliseid ettenägematuid muutusi fundamentaalnäitajates juhtub harva, võib nende mõju olla väga tugev ja järsk.
3. Ülejäänud 23% hinna liikumisest võib pidada tsüklilisteks (i. k. oscillatory in nature). See on osa hinnaliikumistest, mida tehniline analüüs on võimeline kõige täpsemalt analüüsima ja järelikult ka prognoosima.
Investorid teevad otsuseid, lähtudes kogu teadaolevast informatsioonist, vastavalt millele kujunevad ootused, mis panevad neid ühes või teises suunas tegutsema. Kasutades sisendina hindade ajaloolist statistikat, üritabki tehniline analüüs erinevate vahenditega määrata, millised on investorite ootused. Siit järgnevalt ja eeldusel, et turuosaliste ootused lühikese aja jooksul korraga ei muutu, võimaldab tehniline analüüs prognoosida trende ja tasemeid, kus muutused kõige suurema tõenäosusega aset leiavad ja samuti seda, millises suunas need muutused toimuvad.
Hansapank.
Viimaste päevadega on Hansapanga aktsia liikunud läbi hinnakanali alumisest piirist ehk toetustasemest, andes signaali hinna jätkuvaks langemiseks. Arvestades läbimurde iseloomu ja liikumisi viimastel päevadel, ei saa veel välistada võimalust, et hind hinnakanalisse tagasi pöördub. See võimalus on küll väike, kuid siiski eksisteerib. Lõpliku kinnituse hinna edasisele perspektiivile peab andma nädalalõpu (4. juuni) sulgemishind.
Juhul kui see jääb allapoole 84 krooni, võib lõplikult väita, et hind on hinnakanalist välja liikunud. Isegi juhul, kui hind suudab tagasi liikuda hinnakanali piiridesse, ei ole põhjust suuremaid tõuse oodata ning ilmselt läbib hind järgnevalt uuesti toetustaseme.
Igal juhul prognoosiks jätkuvalt poolteise kuni kahe kuu perspektiivis Hansapanga aktsiale valdavalt langevat trendi, mille jooksul hind peaks saavutama 75,0--77,0 krooni taseme.
Ühispank.
Ka Ühispanga aktsia viimase viie kuu hinnaliikumine moodustab hinnakanali, mis on aga tunduvalt järsema tõusutrendiga kui Hansapanga hinnakanal. Möödunud kuuga on Ühispanga aktsia langenud hinnakanali ülemisest piirist peaaegu alumise piirini.
Edaspidiseid liikumisi prognoosides on oodata, et järgneva ühe-kahe nädala jooksul testib aktsia hinnakanali alumist piiri ehk toetustaset. Praeguste tingimuste juures on tõenäosus suurem, et hind toetustaseme ka läbib ning aktsia liigub allapoole 26 kr taset, moodustades järgneva ühe kuu perspektiivis langeva trendi.
Siiski, sulgemishind orienteeruvalt 26,75 kroonil või kõrgemal annab märku sellest, et hind võib lühiajalisele tõusule pöörduda (korrektsioon eelnenud langusele) ning toetustaseme testimine lükkub edasi.
Norma.
Aprilli lõpu langusele (28 kroonilt 24,5 kroonile) järgnenud korrektsioon tõstis hinna 26,5 kr tasemeni. Hinna viimaste päevade stabiilsus raskendab mõnevõrra prognooside tegemist, kuid ilmselt on ka Norma puhul õigem lähtuda tekkinud hinnavahemikust 26,0--27,5 kroonil, kus aktsiaga on kaubeldud viimased kolm nädalat.
Arvestades turu üldist prognoosi ja Norma hiljutist suurt ja järsku tõusu, võib eeldada, et aktsia jääb mõneks ajaks kas olemasolevale tasemele või pöördub langusele.