• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tratt võlgade sissenõudmise vahendina

    Teadaolevalt praegune Eesti asja- ega võlaõigus ei tunne trati (itaalia keeles tratta, saksa tratte, soome tratta, inglise draft, unaccepted bill of exchange) kasutamist.
    Trati kasutuselevõtt oleks igati mõistlik. Võlgu ollakse palju ja kuna kohtupidamine on saamatu ja aeglane, on iga kohtueelne või -väline viis võla tagasisaamiseks kasutatav. Soomes kasutatakase tratti laialdaselt ja Kauppalehti avaldab pidevalt teateid protestitud trattide kohta.
    Tratt ehk käskveksel on võlgade sissenõudmisel kasutatav dokument, mille kirjutab välja võlausaldaja. Sellega kohustatakse võlgnikku oma võlga kustutama, kuid see ei eelda võlgniku nõusolekut. Trati võib anda ükskõik kumma osapoole pangale, millisel juhul on võlanõudjaks juba pank.
    Kui võlgnik ei maksa tähtajaks, võib pank jäta trati protestivaraks, juhul kui võlausaldaja on nii ette näinud. Seejärel avaldatakse võlgniku andmed üleriigilises ajalehes ja teade läheb krediidiinfosse.
    Avaliku trati protestimise sooritab notar. Eestis on ilmselgelt notari rolliga ettevõtlusega seotud asjakirjade tõestamisel mindud liiale, kuid sellisel juhul oleks notari osalus hädavajalik asjaolude igakülgseks kontrollimiseks.
    Tratt kirjutatakse tavalisele veksliplangile või just selle tarvis tehtud vormile. Võlasummale lisanduvad muidugi viivis, sissenõudmis- ja pangakulud.
    Avalik tratt on ühelt poolt hea asi -- mittemaksjad ei saa peitu pugeda ega teisi rohkem petta --, kuid teiselt poolt ta äratab muud võlausaldajad ja ka esimesena liikvele läinu võib oma saamistest ilma jääda.
    Pank võib ka paluda võlgnikku tratile alla kirjutada veksli heakskiitjana ja sel juhul algab tavaline vekslisuhe.
    Veksli puhul võlgnik tunnistab veel kord võlguolemist võlausaldajale teatud summas ja kohustub tagasimaksu sooritama teatud tähtajaks.
    Autor: Mati Vokk
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Investor: kui keegi teaks eduka idufirma valemit, siis kõik kasutaks seda
Kui eduka idufirma valem oleks olemas, siis kõik lihtsalt investeerikski sellistesse inimestesse ja ettevõtetesse, rääkis Äripäeva Raadio saates "Riskiraha" Spring Capitali juht Henri Treude. "Iga situatsioon on erinev ja igas situatsioonis toimib erinevat tüüpi asutaja. Tagantjärgi võime öelda, et see inimene on väga kihvt ja me juba algusest peale teadsime, et sealt tuleb midagi ägedat. Tegelikult ei tea."
Kui eduka idufirma valem oleks olemas, siis kõik lihtsalt investeerikski sellistesse inimestesse ja ettevõtetesse, rääkis Äripäeva Raadio saates "Riskiraha" Spring Capitali juht Henri Treude. "Iga situatsioon on erinev ja igas situatsioonis toimib erinevat tüüpi asutaja. Tagantjärgi võime öelda, et see inimene on väga kihvt ja me juba algusest peale teadsime, et sealt tuleb midagi ägedat. Tegelikult ei tea."
Riigikohus kaitseväe polügoonist: maaomanik tulnuks kaasata
Riigikohus tunnistas õigusvastaseks Soodla harjutusvälja loomist puudutanud valitsuse korralduse, sest menetlusse ei kaasatud maaomanikku, kelle kinnistu asub keset harjutusvälja. Samas jättis kohus korralduse tühistamata, sest omaniku kaasamine poleks lõppotsust muutnud.
Riigikohus tunnistas õigusvastaseks Soodla harjutusvälja loomist puudutanud valitsuse korralduse, sest menetlusse ei kaasatud maaomanikku, kelle kinnistu asub keset harjutusvälja. Samas jättis kohus korralduse tühistamata, sest omaniku kaasamine poleks lõppotsust muutnud.