Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tratt võlgade sissenõudmise vahendina
Teadaolevalt praegune Eesti asja- ega võlaõigus ei tunne trati (itaalia keeles tratta, saksa tratte, soome tratta, inglise draft, unaccepted bill of exchange) kasutamist.
Trati kasutuselevõtt oleks igati mõistlik. Võlgu ollakse palju ja kuna kohtupidamine on saamatu ja aeglane, on iga kohtueelne või -väline viis võla tagasisaamiseks kasutatav. Soomes kasutatakase tratti laialdaselt ja Kauppalehti avaldab pidevalt teateid protestitud trattide kohta.
Tratt ehk käskveksel on võlgade sissenõudmisel kasutatav dokument, mille kirjutab välja võlausaldaja. Sellega kohustatakse võlgnikku oma võlga kustutama, kuid see ei eelda võlgniku nõusolekut. Trati võib anda ükskõik kumma osapoole pangale, millisel juhul on võlanõudjaks juba pank.
Kui võlgnik ei maksa tähtajaks, võib pank jäta trati protestivaraks, juhul kui võlausaldaja on nii ette näinud. Seejärel avaldatakse võlgniku andmed üleriigilises ajalehes ja teade läheb krediidiinfosse.
Avaliku trati protestimise sooritab notar. Eestis on ilmselgelt notari rolliga ettevõtlusega seotud asjakirjade tõestamisel mindud liiale, kuid sellisel juhul oleks notari osalus hädavajalik asjaolude igakülgseks kontrollimiseks.
Tratt kirjutatakse tavalisele veksliplangile või just selle tarvis tehtud vormile. Võlasummale lisanduvad muidugi viivis, sissenõudmis- ja pangakulud.
Avalik tratt on ühelt poolt hea asi -- mittemaksjad ei saa peitu pugeda ega teisi rohkem petta --, kuid teiselt poolt ta äratab muud võlausaldajad ja ka esimesena liikvele läinu võib oma saamistest ilma jääda.
Pank võib ka paluda võlgnikku tratile alla kirjutada veksli heakskiitjana ja sel juhul algab tavaline vekslisuhe.
Veksli puhul võlgnik tunnistab veel kord võlguolemist võlausaldajale teatud summas ja kohustub tagasimaksu sooritama teatud tähtajaks.
Autor: Mati Vokk