Slovakkia ihkab läände

Selle tarvis seisavad ees suured strukturaalsed muutused ja valulik reformiprotsess. Juba praegu on tööpuudus kohati 35%, riigi keskmine võib peagi küündida 20 %-le.

Hiljuti sai Slovakkia uue presidendi Robert Schusteri, kes peab esmatähtsaks suhete parandamist lääneriikidega. Poliitilisi jõupingutusi toetab valitsuse majandusprogramm, mis sisaldab käibemaksu ja imporditollide tõstmist, hindade vabakslaskmist, uute maksude kehtestamist, sotsiaalkulude ning avaliku sektori kulude piiramist.

See kõik on investoreile meeltmööda, ehkki inflatsioon kerkib ja majanduskasv on esialgu negatiivne. Aprilli inflatsioon oli 7,1% ning detsembriks võib see kerkida 13--15%-le. Majanduskasvu prognoositakse vahemikus miinus ühest ühe protsendini. 2000. a võib langus olla 2--4%. Jooksevkonto defitsiit, kus oma osa on Vene kriisist kannatanud eksporditööstusel, tõuseb vähemalt 7%-le SKTst.

Pärast seda, kui Slovakkia läinud aastal investeerimiskõlbliku riigi staatuse kaotas, testis Bratislava tänavu juunis taas investorite suhtumist.

Slovakkia emiteeris 300 mln euro väärtuses 5aastaseid eurovõlakirju, mille marginaal kujunes 450 baaspunkti Saksa valitsuse võlakirjadest kõrgemal. Suure nõudluse tõttu suurendati emissiooni 50 mln euro võrra. Vahe Saksa võlakirjadega jäi 415 punktile.

Slovakkia olukorda arvestades oli tulemus soodne. Pääsemine ELi liitumisläbirääkimiste esimesse ringi võiks laenukulusid veel poole võrra vähendada.

Selleks peab toimuma kogu senise trendi muutus, mida veel juhtunud ei ole. Börs on tõusnud, kuid aktsiate kallinemisel pole midagi tegemist majanduse põhinäitajatega. Vähelikviidsele turule on lihtsalt naasnud veidi lisaraha.

Vara on öelda, et põhi on käes. Kahjumis firmad alles alustavad restruktureerimist. Terasetootja VSZ, mille arvele langeb 7% SKTst ja 10% ekspordist on tänavu lahti lasknud 1000 töötajat ning tahab koondada veel 850. Samas mastaabis ümberkorraldused peavad toimuma ka panganduses ja mujal.

Uuenduste jaoks on suurim risk vähene üksmeel Slovakkia valitsuses, kuhu kuulub liiga palju erinevate seisukohtadega parteisid. See lisab majanduskliima ebakindlust.

Autor: Ando Muldre