Investorid avavad Nvidia fenomeni. “Maast leitud raha”

Äripäeva raamatuklubi värskes saates on fookuses teos "Mõtlemismasin", mis avab kiibihiiglase Nvidia uskumatu tähelennu tagamaid ja selle asutaja Jensen Huangi elulugu. Stuudios arutlevad tehisintellekti ja investeerimise tuleviku üle kogenud tehnoloogiaeksperdid Taavi Ilves ja Priit Kallas.

Priit Kallas, kes on Nvidia aktsionär olnud juba ligi viis aastat, meenutab oma esimest ostu 2021. aastal kui teatavat juhust. "Mul mingit väga suurt vaimustust tol hetkel isegi veel ei olnud Nvidia kohta, nii et see oli maast leitud raha," tõdeb Kallas, viidates aktsia enam kui kümnekordsele kasvule. Täna moodustab Nvidia tema portfellist ligi kolmandiku.

"Nagu investeerimistarkus ütleb, ära näpi asju, millest aru ei saa," räägib Taavi Ilves, kuidas esialgu jäi Nvidia fenomen tema jaoks arusaamatuks, mistõttu esimesest rongist jäi ta maha. "Vahepeal kauplesin seda, aga enamik osalusest on ikkagi läbi indeksite olnud," on ta valinud ettevaatlikuma tee, kuid suunates uued investeeringud AI-tarkvaraettevõtetesse, kes hakkavad mudeleid reaalselt rakendama.

Kuld ja labidad

Raamatus "Mõtlemismasin" võrreldakse Jensen Huangi Samuel Brannaniga, kes rikastus kullapalaviku ajal mitte kulda kaevates, vaid labidaid müües. See paralleel peab paika ka täna, Nvidia toodab labidaid ehk kiipe, ilma milleta poleks tänapäevane tehisintellekt võimalik.

Kallas on veendunud, et nõudlus AI-kiipide järele ei kao kuhugi. "Tõenäosus, et AI järgi nõudlus väheneb, on null. See on sama nagu arvutite või interneti puhul, see ei kao kuhugi".

Kuigi suured konkurendid nagu Google, Microsoft ja Amazon arendavad oma kiipe, on Nvidia eelis mitte ainult riistvaraline, vaid ka tarkvaraline. Erilist tähelepanu pälvis Nvidia arendusplatvorm CUDA, mis on loodud juba 2006. aastal ja loonud turul tugeva positsiooni, mida on konkurentidel äärmiselt raske murda

Siiski hoiatab Ilves, et investoreid võib oodata ees platoo, kus suured ettevõtted, kes siiani on kiipe peamiselt ostnud, ei suurenda oma mahte enam igal aastal samamoodi. Samuti toob ta välja energiatarbimise. "Juba praegu on ju USAl suur mure, kuhu kõik andmekeskused ehitada ja nii nad ongi mitmed Euroopasse toonud."

Huangi juhtimisstiil

Priit Kallas peab Huangi täiskasvanuks seltskonnas, võrreldes teda teiste tehnoloogiajuhtidega nagu Mark Zuckerberg, kes on teinud miljardite eest ebaõnnestunud katsetusi.

Ilves toob esile, et Nvidia edu ei ole juhuslik, vaid tihedalt seotud Huangi isikuomadustega. Ta märgib, et vaadates teisi magnificent seven ettevõtteid, on pea kõigi eesotsas juhid, kes on seal olnud algusest peale.

Ilvese sõnul on Huangi-sugune värvikas ja teistest eristuv juht kriitiline faktor: "Ma arvan, see on selline muster, kus head juhid, kes on värvikad ja teistest erinevad, suudavadki enda ettevõtet nii pikalt edukalt juhtida". Ta rõhutab, et investori jaoks on määravaks juhi usaldusväärsus ja kompetents, kui juht ei ole oma valdkonnas teistest parem, ei pruugi ka ettevõttel hästi minna.

Kuigi Nvidia turuväärtus on jõudnud 5 triljoni dollari lähedale, usub Kallas, et ruumi on veel kahekordseks kasvuks. Samas hiilib nurga taga konkurents. Ta toob välja, et teiste hulgas arendab oma protsessoreid Google ja Hiina on sunnitud ellujäämise nimel leidma alternatiive Nvidia domineerimisele, mis tõenäoliselt kergitavad Nvidia turuväärtust.

Saadet juhib Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Merian Tiirats.

Foto autor: Andres Laanem.