• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Varas otsib varakat

    Keila ettevõtete vastu suunatud kuritegevuses torkab silma, et varastatakse kas Harju KEKi maa-alalt või raudteejaama juurest.
    Viimane küllalt julge kuritegu pandi Keila ettevõttes toime ööl vastu 23. augustit. Välisseina ja siseseinte lõhkumise teel murti sisse Paldiski mnt 33 ASile Devest kuuluvasse Ehitusmarketisse. Lahti lõhuti seif, esialgsetel andmetel varastati 5798 krooni sularaha.
    Sama nädalavahetus tõi kaasa teisegi kuriteo. Ajavahemikul 20.--23. augustini murti ukseluku lõhkumise teel sisse ASi Haret ruumidesse ja viidi ära keevitustrafo, löökdrell ja ampertangid. Kahjusumma hinnatakse 13 000 kroonile.
    Augusti alguses kadus Ehitusmarketi territooriumilt kivivillaplaati, klaasvilla ja vahtplastplaati. Vargusega tekitati kahju 53 744 krooni. ASi Devest esindaja Valdur Rannavete sõnul pole need andmed siiski päris täpsed.
    Tänavu aset leidnud suurematest vara kadumistest Harju KEKi territooriumilt on märkimisväärne veel see, et veebruaris kadus Paldiski mnt 31 asuva ASi Kelmo laoplatsilt kolme sorti alumiiniumkaablit summas 13 262 krooni.
    Suuremate varguste kõrval paistab silma, et pisivargusi praktiliselt pole või ei esitata politseile sellekohaseid avaldusi. Teada on vaid, et 10. juunil läks Paldiski mnt 35 ASi Haret Metall lukustamata meistrite toast kaduma ettevõttele kuuluv mobiiltelefon Ericsson. Kahjusummaks kirjutati 3990 krooni.
    Varem Harju KEKi ja Harju Elektri ühist peaaegu 50hektarist maa-ala turvanud ASi Entek tegevdirektori Jaan Sei sõnul pole vargusi Keilas tegutsevatest ettevõtetest olnud palju ei varem ega ole ka praegu. «Mis puutub vargustesse Harju KEKi maa-alalt, siis varastatakse ikka sealt, kus midagi võtta on,» räägib Sei, «Ka ei ole ainulaadne nädal aega tagasi aset leidnud juhtum, kus läbi seina rahakapi juurde jõuda taheti. Selles seinas olid augu jäljed juba laohoonena kasutamise ajast.»
    Harju KEKi ja Harju Elektri ühisel suurel territooriumil on ka ühine valve, mida senise sisevalveteenistuse asemel teostab 1. maist ESS Tallinn. Jaan Sei sõnul valvatakse ühiselt vaid territooriumi, hoonete valvamine oleneb ESSi oskustest ja teenust telliva firma võimalustest ja soovidest.
    Ülejäänud vargused Keila ettevõtetest tegu võib liigitada rohkem olemekuriteoks. 4. juuli öösel murti vaateakna lõhkumise teel sisse Keila raudteejaama juures asuvasse ajalehekioskisse ja varastati vitriinil olnud ajakirjandust.
    26. mail ööl lõhuti raudteejaama platsil asuva kioski ukse lukk ja varastati raadiomakk, kalkulaator ning kinkepakk.
    Kuna loetletud vargused olid ainsad, mis tänavu Keila firmades registreeritud, võib Keila liigitada vargakindlate ettevõtetega linnaks.
    Keila linnavalitsus juurutab oma võimaluste piires nullsallivust kuritegevusse. Kavatseme suurendada valvekaamerate arvu, parandada tänavavalgustust. Suuri lootusi panen erinevate jõustruktuuride (politsei, kaitseliit, turvafirmad) koostööle eriti informatsiooni vahetamise osas.
    Pärast turvafirma Securitas kaasamist turvalisuse tagamisse on isikuvastaste kuritegude arv Keila tänavatel vähenenud. Muret teevad veel mõned noorte kogunemiskohad.
    Keila elanike koduse julgeolekuga oleme rahul siis, kui ei toimu enam ühtegi salajast vargust.
    Oleme küll pidanud tõkestama varguskatseid autodest, tänavakuritegevus pole Keilas probleemiks. Siin on suur politseijaoskond, linnas liiguvad turvafirmade patrullautod.
    Olukord Keila ettevõtetes on samuti hea. Ettevõtted, mis valve eest on suutelised maksma, on juba valve all, kiiresti areneb korterite valvestamine. Enamik neist varguskatsetest, mis Harju KEKi territooriumil asuvate ettevõtete suhtes ette võetud, on ebaõnnestunud. Ka on mitmed neist vargustest, mis öise aja arvele kirjutatud, toimunud mitte öösel, vaid päeval. Pretensioone on esitatud aga turvafirmale.
    Keila pole kuritegevuse suhtes mingi erand. Erinevus muude linnadega on vaid selles, et mitmete kuritegude jäljed lähevad Tallinnasse.
    Professionaalide kõrval tegutseb siin ka mitmeid amatööre, kes kasutavad ära ettevõtete territooriumite nõrka valvet. On juhtumeid, kus varastatud kraami koormaga sõidetakse ära päevasel ajal.
    Samas muudab Keila turvalisuse suuremaks see, et linnas pole sotsiaalset kihistumist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Renault' lahkumise järel vuravad Moskva tehasest välja Moskvitšid
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.