Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Intressitõusu ootel
Intresside tõstmise peamise põhjusena nimetatakse eurotsooni riikide majanduskonjunktuuri silmnähtavat paranemist. Esmaspäeval ilmunud Itaalia jaemüügiandmed üksnes kinnitavad üldpilti.
«Euroopa keskpank ei saa loobuda inflatsiooni ohjeldamise ülesandest ja peab seisma vastu nõudmistele aidata madalate intressidega parandada tööhõivet,» ütles Euroopa keskpanga president Wim Duisenberg nädalavahetusel peetud kõnes.
Tema esinemisest luges Hollandi ABN Amro Banki analüütik Padhraic Garvey välja selge vihje, et keskpangal on lähikuudel kavas intresse tõsta.
EKP signaalid on veidi vastuolulised, sest Saksamaa liidupanga presidendi ameti Hans Tietmeyerilt üle võtnud Ernst Welteke, kes oma ameti tõttu kuulub ka EKP nõukokku, ütles esmaspäeval antud intervjuus, et intresse pole vaja tõsta niikaua, kuni ei ole näha inflatsiooniohtu. Juulis oli 11 eurotsooni riigi inflatsioon ainult 1,1%. Paraku ei suutnud Welteke oma esinemisega turgude intressiootust kahandada.
Kui Euroopa rahaliit aasta algul käivitus, siis kehtestas keskpank baasintressiks 3%. Aprilli algul alandati see 2,5 protsendile. Kuid pärast seda on eurotsooni põhilistes riikides Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias majandus läinud ülesmäge ja rahaturgudel süveneb järjest usk lühiajaliste intresside tõstmisse.
Täpselt samamoodi on toiminud USA keskpank, kes sel suvel on tõstnud baasintressi juba kaks korda, kusjuures keskpanga president Alan Greenspan on nimetanud USA tugevat majanduskonjunktuuri peamiseks intressi tõstmise põhjuseks.
Mäletatavasti hakkasid kevadel turgudel levima spekulatsioonid, nagu kavatseks keskpank intresse tõsta dollari suhtes nõrgeneva euro toetuseks. Nüüd on need kartused möödas ja ka Welteke rõhutas, et EKP rahulik reageering euro kursi lühiajalistele muutustele on tagantjärele hinnates osutunud õigeks. «Kuid loomulikult ei tule tõlgendada seda nõnda, nagu jätaks euro rahvusvaheline väärtus või euro pürgimine teiseks suureks maailmavaluutaks meid ükskõikseks,» rõhutas ta.
Avaldades tunnustust oma eelkäija, 68aastasele Hans Tietmeyeri tööle, ütles Welteke: «Kahtlemata on teil kõigist sakslastest suurimad kogemused ja suurim autoriteet rahvusvahelise valuuta küsimustes. Heameelega sooviksin osa sellest endale saada.»
Autor: ÄP