Saatkond jättis autojuhid näljahätta

Poolas röövkallaletungi kätte sattunud autojuhid veetsid esimesed röövi järgsed päevad rahatuna kohaliku elaniku armul, kuna Eesti saatkond ei suutnud nendeni toimetada Eestist saadetud raha.

Välismaal röövimise ohvriks langenud kaugsõiduautojuht peab endaga ise hakkama saama. Eesti saatkonna abi piirdub peamiselt kadunud passi asendamisega ajutise isikutunnistusega. Saro Vedude kahel autojuhil oli pärast Poolas toimunud röövi taskus 20 zlotti. Sellestki pidid nad 15 jätma politseile ühe vormistatud tõendi eest.

Meeste raskest olukorrast teadlik ettevõtte juht Alar Salu võttis ühendust Eesti saatkonnaga Poolas. Ta rõõmustas, kui kuulis, et autojuhid saavad raha niipea, kui saatkonda jõuab faks raha ülekandmisest välisministeeriumi arvele. Salu kandis raha üle ja faksis maksekorralduse Poola. Kolm päeva hiljem pidi ta aga saadetud raha ise Varssavis Eesti saatkonnast välja võtma. Saatkond polnud ca 200 km kaugusel asuvate autojuhtideni raha toimetanud. Kõik need päevad olid autojuhid elanud rahatult. Salu tunnistab, et autojuhtide elementaarsed elamistingimused pakkusid kurba vaatepilti. «Nad olid mingi kohaliku valvuri söögi peal, kes viimased neli päeva oli hautatud kapsast söönud,» kirjeldab Salu.

Välisministeeriumi pressiesindaja Taavi Toomi kinnitusel ei kuulu saatkonna ülesannete hulka raha kättetoimetamine sadade kilomeetrite taha. Ta lisab, et antud juhul võis probleem olla selles, et autojuhid ei tulnud rahale lihtsalt järele.

Autojuhid ei saanud aga oma asupaigast lahkuda. Juba paar tundi pärast röövimist leidis politsei veoki üles, kuid autol puudusid võtmed. Kuna politsei keeldus autot valvamast, pidid autojuhid ise valvesse jääma. Meestel puudus Varssavisse sõitmiseks raha ning Salu ütlusel on Poolas nagu Eestiski meesterahval ilmselt väga raske hääletada.

Vaatamata sellele, et Eesti saatkond ei suutnud rahaga aidata 200 kilomeeri kaugusel asuvaid oma riigi kodanike, tunnistab Salu, et Eesti saatkonna suhtumine oli hätta jäänud veofirmasse siiski positiivne. Korrektselt vormistati autojuhtidele ajutised isikutunnistused. Aidata püüti ka veoki ja koorma dokumentide vormistamisel.

Tõsiste probleemide puhul välismaal võib pöörduda nõu ja abi saamiseks lähima Eesti saatkonna, konsulaadi või Eesti aukonsuli poole. Arvestama peab, et konsulaarametnikud ei saa kodanikke aidata või esindada kõigis tekkida võivates olukordades. Nii ei saa konsulaarametnikud laenata kellelegi raha, pakkuda öömaja, tegeleda piletite broneerimisega ja teiste isiklike asjade korraldamisega. Konsulaarametnike eesmärk on aidata inimest aitama iseennast.

Konsulaarametnikud saavad abi pakkuda järgmistel juhtudel:

- Dokumendid on kadunud ja vaja on tunnistust kodumaale tagasi pöördumiseks. Tagasipöördumise tunnistuse saamiseks võib võtta ühendust lähima Eesti välisesindusega või aukonsuliga. Samuti tuleb informeerida passi kadumisest lähimat politseijaoskonda. Politseijaoskond omakorda annab tõendi, mille alusel saab taotleda uut passi.

- Konsulaarametnikul on õigus sooritada teatud notariaaltoiminguid, k.a testamentide ja volikirjade ning lepingute tõestamine.

- Konsulaarametnike käest on võimalik saada keerulistes olukordades vajalikku informatsiooni.

Konsulaartoimingute teostamine on reeglina tasuline ning tasu iga konkreetse toimingu eest on määratud riigilõivuseadusega.

Allikas: välisministeerium