Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ärikasutus seab Internetile erinõuded
Internetiühendus ja sellega seotud teenused on suureks abiks ettevõtte töö efektiivsel korraldamisel.
Era- ja äriklientuurile sobivate teenuste omadustes leidub erinevusi, mida maksab firmal internetiteenust valides silmas pidada.
Töökindlust tasub äritegevuses kasutatava ühenduse valikul kõige rohkem silmas pidada. Kui firma kõikide müügitöökohtade funktsioneerimine peaks sõltuma Interneti vahendusel töötava andmeside toimimisest, ei saa katkestusi lubada.
Töökindlama side tagamine on kallim, sest nõuab dubleerivaid sideühendusi ja võrgusõlmi ning automaatseid ümberlülitusi organiseerivaid keerulisi haldussüsteeme.
Eraklientuurile on teenuse soodne hind enamasti töökindlusest olulisem. Läbimõeldud lahendused ja tihe koostöö internetiteenuse pakkujaga tagavad aga väga usaldusväärse side -- usaldusväärsema, kui varem ärikasutuses kasutust leidnud privaatkanalid.
Lisateenuste olemasolu ja sobivus on teiseks tähtis kriteerium ärikliendi otsustustes. Kui eraklient rahuldub reeglina sissehelistamisteenuse ehk dial-up'i ja ühe elektronposti aadressiga, siis firmad vajavad ka ainsale ühendusteenusele lisaks suuremat arvu individuaalseid elektronposti aadresse.
Lisaks individuaalsetele aadressidele läheb vaja erinevaid mitteisiklikke aadresse (
alias'ed, näiteks
[email protected]), millele saabunud info saatja eest varjatud koosseisuga kasutajagrupile edasi suunatakse.
Mõnedele aadressidele saabuvatest kirjadest soovitakse automaatset mobiiltelefonile teavitamist, sageli on vajalikud ka mitmesugused aadressilistid arvuka klientuuriga lihtsamaks suhtlemiseks.
Äriklientuuri tehniline tugi erineb oluliselt eraklientuurile vajalikust ega piirdu kaugeltki Windowsi dial-up ehk sissehelistamise konfiguratsiooni alase konsultatsiooniga.
Äriklient tellib võrguoperaatori käest tihti ka kohtvõrkude hoolduse, kus lisaks tööjaamadele on oluline osa serveritel. Kui kasutajad on aga peakontorisse koondumise asemel erinevatesse büroodesse või koguni kodudesse hajutatud, tasub koostöös teenusepakkujaga juba kogu firma tegevuseks vajalik informatsioon paigutada võrgusõlmedes asuvatesse serveritesse, oma kohtvõrkudest välja. Selline lahendus on paindlikum, odavam ja töökindlam, tagades paremini ka andmete kaitse ja säilivuse.
Kasvava tähtsusega on mitmesugused serveriteenused. Firma veebiserver ei asu majanduslikult mõtlevates firmades enam ammu ka püsiühenduse olemasolul arvutimehe laua all, vaid sideteenuse pakkuja võrgusõlmes. See tagab kasutajatele hoopis teistsuguse kättesaadavuse nii sidekiiruse kui töökindluse mõttes.
Infotehnoloogiavajaduste kogukulu on näitaja, mida äriklient peaks jälgima palju suurema tähelepanuga kui mõne üksiku teenuse hinda.
Pole harvad juhtumid, kus odava või tasuta teenuse kasutuselevõtul kasvavad ootamatult telefoniarved või väheneb tööviljakus. Lihtne näide on selline: dial-up'i tarbimisega seotud kogukuludesse kuulub ärikliendi puhul lisaks internetiteenuse pakkujale ja telefonifirmale makstavatele summadele ka kasutaja tööaeg. Kuna viimane komponent on kallim kui kaks esimest kokku, siis tasub kogukulude alandamise huvides hankida kõige kvaliteetsem ja kiirem internetiteenus, olgu see või kalleim saadaolevatest. Äriklient peab oma info kätte saama, kulutamata kallist tööaega aeglase Interneti järel ootamisele.
Autor: Neeme Takis