Ago Vilu • 19 september 1999

IAS mõjutab Eesti raamatupidamist

Rahvusvahelised raamatupidamise standardid (IAS) mõjutavad otseselt või kaudselt kõigi Eesti ettevõtete raamatupidamist. Kõige otsesemalt mõjutab IAS neid ettevõtteid, kes koostavad oma aruandeid vastavuses IASiga. Nendeks on kõik börsiettevõtted, aga ka mitmed teised ettevõtted, kes järgivad IASi mingil muul põhjusel (näiteks laenuandja või emaettevõtte nõudel).

Enamus börsil mittekaubeldavatest Eesti ettevõtetest koostab oma aruandeid vastavuses Eesti raamatupidamise seadusega (ERS). Kuna ERSi § 1, § 3.13 ja § 18.5 kinnitavad, et seadus lähtub rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest, milleks on Euroopa Ühenduse direktiivid ja IAS, siis peaksid muudatused IASis mõjutama kaudselt ka kõiki selliseid Eesti ettevõtteid.

Kuigi seda ei ole seaduses sõnaselgelt välja öeldud, on vähemalt PricewaterhouseCoopersi seisukoht selline, et raamatupidamise valdkondades, mida ei ole piisavalt käsitletud ERSis ja juhendites, tuleks lähtuda IASist.

Erinevused võib jagada kolme gruppi:

- Põhimõttelised erinevused arvestusmeetodites.- ERSis ja raamatupidamise toimkonna poolt välja antud juhendites ei ole väga palju otseseid suuri vasturääkivusi IASiga.

Olulisemate erinevustena võib nimetada tütarettevõtete konsolideerimist (mida Eesti seadus ei nõua, aga IAS nõuab) ning liisingute käsitlemist. Mitmes valdkonnas lubab IAS kasutada mitut erinevat meetodit (näiteks soetusmaksumuse või ümberhindluse meetod põhivara arvestuses), ERS aktsepteerib aga ainult ühte neist.

- Avalikustamisele kuuluva finantsinformatsiooni hulk.- IAS nõuab aruannetes tunduvalt rohkema info avalikustamist kui ERS.

Praktikas kulutab keskmine Eesti ettevõte oma lisadele umbes 2--5 lehekülge, keskmine IASi ettevõte 10--50 lehekülge.

- Raamatupidamise juhendite komplekssus ja detailsus.- Väga paljud raamatupidamise valdkonnad on ERSis kas täiesti kajastamata või ainult väga möödaminnes kajastatud.

Kui kogu ERS mahub ära paarikümnele leheküljele (millele lisandub paarsada lehekülge raamatupidamise toimkonna juhendeid), siis IAS võtab enda alla üle tuhande lehekülje (millele lisandub samuti sadakond lehekülge interpretatsioone).

Selleks, et leida lahendust kõigile raamatupidamise probleemidele ja pakkuda investoritele sama kvaliteetset finantsinformatsiooni, nagu ollakse harjutud nõudma arenenud riikides, ongi vaja ka Eesti finantsjuhtidel olla kursis rahvusvaheliste raamatupidamiste standarditega.

- Rahvusvaheliste raamatupidamise standardite tekkimise põhjus oli lihtne. Seoses äride laienemisega üle riigipiiride hakkas investoreid ühe rohkem häirima asjaolu, et erinevate riikide firmade finantsaruanded olid kirjutatud erinevates keeltes. Seda mitte ainult lingvistilises mõttes, vaid ka raamatupidamislikus mõttes. Sõltuvalt sellest, kas aruanne oli koostatud vastavuses USA raamatupidamisreeglitele (tuntud lühendi all US GAAP), Suurbritannia seadustele (UK GAAP) või näiteks Saksa seadustele, võis ühe ja sama ettevõtte kasumist saada ootamatult kahjum või vastupidi.

- 1973. aastal tuldi välja ideega luua globaalsed raamatupidamise standardid -- IAS, mida võiksid kasutada erinevate riikide ettevõtted. Samal aastal alustati ka nende standardite koostamisega, IASi tõeline läbimurre toimus aga alles 1990ndate alguses mitmete soodsate asjaolude kokkulangemise tulemusena. Esiteks hakkas IAS selleks ajaks enam-vähem «valmis» saama, st koostatud standardid katsid juba enamuse raamatupidamise valdkondadest. Teiseks vabanes sel ajal kommunistliku korra alt suur hulk riike, kes vajasid endile plaanimajandusliku raamatupidamise asemel kiiresti mingit uut ja kaasaegset raamatupidamise süsteemi. Kõige lihtsam tee oli võtta üle IAS. Kolmandaks jõudsid ka Lääne-Euroopa arenenud riigid seisukohale, et vähemalt nende börsid võiksid aktsepteerida mingis ühises keeles kirjutatud aruandeid.

- Tänaseks päevaks on IASi juba aktsepteerinud peaaegu kõik maailma suuremad börsid. Siiski on seal kolm olulist erandit: USA, Kanada ja Jaapan. Jaapan on juba teatanud oma valmisolekust aktsepteerida IASi lähitulevikus, USAga on lugu tunduvalt keerulisem. US GAAP on hetkel ainuke rahvusvaheliselt levinud süsteem, mis konkureerib koos IASiga globaalse raamatupidamiskeele kohale. Siiski näitavad kõik märgid, et vaekauss kaldub aeglaselt, aga kindlalt IASi poolele.

- Arenenud riikidest on suurimaid IASi kasutajaid ?veits. Järjest enam levib IAS Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Beneluxi riikides. Vähem levinud on IAS Skandinaavia maades ja Soomes, aga ka näiteks meie suur eeskuju Nokia valmistab kolm komplekti aruandeid -- Soome seaduste, IASi ja US GAAPi järgi.

Hetkel kuum