Tõrvas tulevad pimedad õhtud

Linnaraamatukogu juhataja Tiina Rillo kukub kokkuhoiu numbrit kuuldes vaat et toolilt maha. «Meil pole raha kütte eest maksmisekski, rääkimata uute raamatute muretsemisest,» seletab jopet õlgadel koomamale tiriv Rillo oma kabinetis.

Toomas Tautsi kalkulatsioonide kohaselt suudavad linnaeelarvelised asutused sel aastal kokku hoida umbes 400 000 krooni. «Vara müügist ja kokkuhoiu arvel saaksime vähemalt aasta lõpuni säilitada kõikide haridus-, kultuuri- ja linnavalitsuse töötajate palgad ning tasuda hädavajalikud majanduskulud,» räägib Tauts ja nendib, et linn ei suuda siiski lõpetada kõrtsi renoveerimistöid, rahuldada viivisenõudeid ja võib-olla ka maksta riigimakse. «Oleme sunnitud pöörduma valitsuse poole nõu ja abi saamiseks,» lisab Tauts.

Kuidas aga toimib kokkuhoiupoliitika konkreetselt linnavalitsemiskuludes? «Eelarveressurssi siin ei vedele,» on Tauts kärme vastama ja nimetab pärast mõningast mõttepausi telefonikulude kärpimist ja asendustasude mittemaksmist.

«Mille eest linnavalitsus endale palka maksab, kui linnal raha ei ole,» on Tõrva väiksel turul värsket kala müüv Valve söakas. «Linnaisad kavatsevad vaid selle pealt kokku hoida, mis neid ennast ei puuduta.»

Pensionär Valve hing on täis ka seepärast, et linnale kuuluv AS Riiska saatis rahapuuduse tõttu tema ja tema kaheksa luuamehest kolleegi lehtede langemise ajal kolmeks kuuks palgata puhkusele. Oktoobri alguses keerati lukku ka pooleldi renoveeritud kõrtsihoones paikneva tasulise avaliku käimla ja ASi Cargobus uksed.

Toomas Tauts peab Tõrva finantskriisi peapõhjuseks linnavolikogu poolt augustis tagandatud eelmise linnapea Edgar Umblia tegevust. Umblia eestvõttel ja ainukontrollimisel korraldati näiteks linna keskväljaku veerel seisva kõrtsihoone restaureerimine, mille ruutmeeter on läinud maksma 16 500 krooni.

«Pärast Umblia tagandamist on välja tulnud, et kõrtsi renoveerija leidmiseks sisuliselt konkurssi ei korraldatud,» seletab Tauts. AS Riiska tellis kõrtsihoone taastamise Tartu ehitusfirmalt ASilt Regel, mis on septembri algusest likvideerimisel.

Regel on renoveerimistööde eest saanud umbes 9 miljonit krooni. Samas on Regel kui kõrtsihoone suurim rentija jätnud linnale tasumata üle poole miljoni krooni.