Kunstiülikool pankroti eel

Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla sõnul pidi äriplaani kohaselt projektist tulu tulema 1,5 mln krooni aastas. Samal aastal kerkis Tallinna aga veel 1000 majutuskohta. «Meil jälle polnud raha reklaamiks,» ütles Keskküla.

Kui ilmnes, et kunstiakadeemia ja G9 personal pole hosteli edukaks pidamiseks piisavalt kompetentsed, pakkus oma teenuseid operaatorina erafirma Arensburgi Reisid. Koostöö jäi aga katki. «Ma päris täpselt ei saanudki aru, milles asi, kuid see jäi ülikooli nõukogu taha,» kommenteeris reisifirma juhataja Margus Mölder. «Projekt polnud halb, kuid sellised asjad tahavad käimajooksmist ja neil polnud kaadrit,» lisas ta. Möldri sõnul peaks palkama spetsialisti, käima messidel, tegema reklaami.

Haridusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja Rein Vaikmäe ütles, et on kunstiakadeemia rahamurega kursis. Mingeid võimalusi abistamiseks ta ei näe. «Lähenemine -- saada ise hakkama, mitte kerjata riigilt -- on väga tervitatav,» ütles Vaikmäe. «Kahjuks polnud äriplaan küllalt hea.»

Sihtasutuse G9 juhataja Vello Putk ütles, et hotelli opereerimiseks tal oskusi pole. «Ühispank ja Maapank kiitsid projekti heaks,» rääkis Putk. «Me ei osanud prognoosida, milliseks kujuneb olukord majutusturul. Odavaid majutuspaiku on palju juurde tulnud.»

Haridusministeeriumi eelarve ja planeerimise osakonna juhataja Anneli Kommeri sõnul peaks G9 paluma Ühispangal pikendada kolmeaastast tagasimaksetähtaega.

Putk ütles, et pank oli sellega nõus, kuid ülikooli nõukogu arvates peaks äriplaan toimima nii nagu kokku lepitud. «Pank pakkus veel krediiti, et me saaks ka ülemised korrused hotelliprojekti kaasata,» rääkis Putk.

Kunstiakadeemia üliõpilasvalitsuse liikme Rahel Arteli sõnul on kõrgkooli juhtkonna äriprojektid kuuldavasti pigem selleks, et keegi saaks midagi vahelt omale võtta, mitte selleks, et ühikat remontida.