Katrin Tinn • 9 november 1999

Tööturg sõltub ettevõtete kohanemisvõimest

Rahandusministeerium koostas Eesti majanduse arengukava aastateks 2000--2003, mille üldeesmärkidena on toodud Eesti elanike elatustaseme tõus, stabiilse majanduskasvu saavutamine ning uute töökohtade loomine.

Eesmärgid on iseenesest head, kuid nende saavutamiseks pakutavaid meetmeid on vähe ning prognoosid näivad olevat eelkõige perioodi viimaste aastate kohta suhteliselt mehaanilised. Samas on rahandusministeeriumi arengukavas olevate 2002. ja 2003. a prognooside puhul on üldjuhul tegemist vaid 2001. või varajasemaks aastaks tehtud prognoosi kordamisega.

Kuivõrd mõjureid, millest sõltub, kus on Eesti majandus oma arengus 2001. aastal ja pärast seda, on suhteliselt palju ning neid on praegusel hetkel raske prognoosida, siis on mehaanilisus nende prognoosimisel põhjendatud. Samas on säärastest ennustustest suhteliselt vähe kasu.

Praegusel majanduse ümberstruktureerimise perioodil oleks pigem vajalik välja mõelda, millistes valdkondades oleks Eestil eelkõige võimalik kiiremini edasi areneda ning millisel kombel. Vahetuskursi stabiilsuse säilitamine, majanduse jätkuv avatus jms on küll head põhimõtted, ent need reformid on tehtud minevikus. Koalitsiooni plaan meelitada välisinvesteeringuid ning soodustada ettevõtlust tulumaksureformiga võib oma eesmärki mingil määral täita, kuid selle mõju majandusele on ilmselt suhteliselt väike, seda enam, et ka rahandusministeerium prognoosib üldise maksukoormuse aeglast vähenemist. Töötuse probleemi lahendamisel on tulumaksureformi osatähtsus väike.

Teise töötust vähendava abinõuna nimetatakse ümberõpet, kutsehariduse parandamist. Selliste abinõudega peaks olema võimalik muuta tööjõudu paindlikumaks ning töötajate kvaliteedi tõusu kaudu soodustada majanduskasvu. Kuivõrd haridussüsteem on valdavalt riiklik, siis oleks jällegi vajalik selge nägemus, millist haridust vajatakse.

Arengukavas on välja toodud tööhõive baas- ning eesmärkstsenaarium. Baasstsenaariumi kohaselt väheneb tööhõive 635 000-lt käesoleval aastal 627 000 inimeseni aastaks 2003. Eesmärkstsenaarium on kasvutrendiga 635 000-lt 649 000ni.

Tegelik 1999. aasta hõivatute arv oli väiksem -- 615 000 teises kvartalis. Töötuse suurenemist aastatel 2000 ja edaspidi on majanduse paranemist arvestades raske uskuda. Töötuse suurenemiseni võib viia kasvõi infotehnoloogia areng, mille ulatust ja mõju on jällegi keeruline ennustada.

Mis puudub tööstusharude prognoosidesse, siis vähenes näiteks kalanduses töötajate arv selle aasta teiseks kvartaliks 7000-lt 3000-le. Arvestades seda, et vaatamata praegusele madalseisule võib kalandus olla Eesti jaoks suhteliselt perspektiivikas ala, võiks töötajate arv kalanduses kasvada. Põllumajanduses tööhõive olulist suurenemist ilmselt ei tule.

Töötlevas tööstuses suureneb inimeste arv juhul, kui areng liigub alltööhangete tegija staatuse poole. Sellist tulemust näib ka rahandusministeeriumi koostatud arengukava taotlevat, eeldades välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu.

Veondus, laondus ja side on sektor, milles võiks kasv toimuda, arvestades interneti ja mobiiltelefonide levikut, samuti Eesti üht võimalikku arenguteed -- transiiti. Langustrend selles harus ei näi jällegi põhjendatud. See haru oli koos paljude teistega baasstsenaariumi kohaselt prognoositud kahanema.

Teisalt on rahandusministeeriumi tööjõu prognoosid 1999. aasta kohta üsna suurelt ümber lükatud juba statistikaameti näitajatega. Arvestades nende prognooside tegemisel kasutatud meetodit, s.o 1999. aasta taseme väikese tõusu või languse venitamist järgnevatesse aastatesse, on arengukava töötuse prognoos suhteliselt väheusutav.

Töötus sõltub üsna otseselt Eesti ettevõtete kohanemisvõimest ning suutlikkusest suurendada eksporti, majanduskasv omakorda tööturu ümberorienteerumisvõimest. Selles suunas liigutakse, aga aeglaselt. Siiski võib oletada, et majanduskasv järgmisel aastal viib töötuse taseme vähenemiseni, kuivõrd reaalpalgad on aeglustanud oma aasta alguse liigkiiret kasvu.

Vt. ka tabel:Tööjõud tegevusalade lõikes (tuhat inimest)

Hetkel kuum