Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Offshore'i kasutus keerukamaks
Uus tulumaksuseadus nõuab suurelt osalt madala maksumääraga piirkondade ettevõtteile makstud summadelt 26% tulumaksu kinnipidamist. See kehtib ka maksuvabale firmale kaupade eest ettemaksu sooritamisel.
Rahandusminister Siim Kallas selgitas riigikogule uut tulumaksuseaduse eelnõu: sellega maksustatakse igasugust raha liikumist madala maksumääraga ettevõtetesse, sealhulgas laenude andmist madala maksumääraga maade ettevõtetesse, ettemaksete tegemist ja teenuste eest tasumist. Nimetatud reegleid ei rakendata madalama maksumääraga riikides asuvate, kuid reaalselt tootmisega tegelevate ettevõtete suhtes. «Seega muutub pärast uue tulumaksuseaduse kehtima hakkamist oluliselt keerulisemaks Eestis teenitud tulude maksuvaba ülekandmine offshore-firmadele,» ütles Siim Kallas.
1. jaanuarist peavad nimekirja kandmata riikide ettevõtetega tehinguid tegevad ettevõtjad ise veenduma ja selle eest vastutama, et nende tehingupartner ei ole maksuvaba firma. «Ettevõtja peab kahtluse korral pöörduma maksuametisse, et saada selgeks partneri võimalik kuulumine maksuvabade firmade hulka,» lausus rahandusministeeriumi peaspetsialist Ivo Vanasaun. Mõningate ettevõtte tüüpide ning USA ja Suurbritannia alluvuses olevate piirkondade puhul võib tegu olla maksuvaba firmaga. «Tuleb lähtuda sellest, kas piirkonnal on iseseisev maksujurisdiktsioon,» selgitas Vanasaun. Ta märkis, et seaduse järgi saab ettevõte maksu aluse äralangemisel tasutud maksu tagasi, kui maksuvabalt firmalt ettemaksuga ostetud kaubad Eestisse saabuvad. Tema sõnul on seaduse rõhk siiski teenustel ja muudel varjatud kasumivõtmiseks kasutatavail meetoditel. Praegu kehtiv seadus nõuab 15% tulumaksu kinnipidamist välisfirmadele makstud tasudelt Eestis osutatud teenuste eest.
Maksudest hoidumise skeemid võivad uuel aastal muutuda keerukamaks, kaasates «valge nimekirja» riikides registreeritavaid ettevõtteid, on märkinud mitu maksukonsultanti. Enne «valgete» riikide nimekirja peaministrile allkirjastamiseks jõudmist peab oma seisukoha esitama maksuamet. Maksuameti avalike suhete juht Koit Luus ei kommenteerinud, kas ametil on ka «must nimekiri» madalate maksudega riikidest.