• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riho Rasmann eitab monopoli

    Konkurentsiamet lähtus Tallinna Sadamat loomulikuks monopoliks nimetades konkurentsiseaduse punktist, mis ütleb, et kui keegi valdab infrastruktuuri, mille kõrvale pole teistel majanduslikult otstarbekas midagi rajada, siis on tegu loomuliku monopoliga. «Mida paganat nad siis seal Kundas ja Pärnus toimetavad ning miks tahab Tiit Vähi Sillamäele sadamat ehitada, kui see kasulik pole?» küsis Rasmann.
    Sadamajuhi sõnul võib Tallinna sadam olla monopoolses seisus üksnes Põhja-Tallinnas, mitte mujal. «Ma võin samamoodi öelda, et Hansatee on Tallinna--Helsingi reisiliinil monopol, sest nende käes on 55 protsenti turust,» märkis ta.
    Sadamamaksud on laevaomanikele Rasmanni kinnitusel Helsingis ja Tallinnas enam-vähem võrdsed, kuid näiteks Taani Århusi sadamaga võrreldes on need Eestis kõrgemad. Maksude vähendamist ta otstarbekaks ei pidanud. «Arvestades vedude arvu suurenemist aastas 20--25 protsendi võrra, tuleb peagi asuda uusi kaisid rajama ja see neelab suure osa kasumist,» selgitas ta olukorda.
    Rasmanni hinnangul praegu selgeid kriteeriume ettevõtete monopoolsuse üle otsustamiseks ei ole ja seadust tuleks selle koha pealt parandada.
    Tallinna Sadamal on konkurentsiametiga monopoolsuse küsimuses pikk kirjavahetus ja seni on kumbki pool oma seisukohale kindlaks jäänud. Tegu on konkurentsiseaduse erineva tõlgendusega ja asja saab paika panna ainult kohtu abiga, leiab sadamajuht.
    Konkurentsiameti peadirektor Peeter Tammistu kinnitas, et on jäänud oma varem välja öeldud seisukoha juurde ja see tuleneb seadusest. «Tuleval aastal on meil plaanis analüüsida olukorda Tallinna Sadamas, et seejärel otsustada, kas ettevõte kuritarvitab oma seisundit turul või mitte,» lausus ta.
    Tallinna Sadama selle aasta käive tuleb 800 miljoni ja kasum 270 miljoni krooni ringis. Ettevõtte omakapital on 3,3 miljardit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.