23. detsember 1999 kell 22:00

Oma Nokia leidmata

Kellele millenniumi lõpuaasta, kellele mitte, kuid aasta 1999 hakkab fini?isse jõudma. Suurim kordaminek seondub ettevõtete tulumaksust vabastamisega, mis annab hea kiirenduse edaspidiseks majanduskasvuks. Niivõrd unikaalsed tingimused tekivad tõepoolest vaid kord tuhande aasta jooksul.

Kui Äripäev vaatab tagasi läbisaavale aastale, siis peame tunnistama, et meie nägemus majanduse elavnemisest 1999. aastal oli liiga optimistlik.

Me prognoosisime sisemajanduse kogutoodangu juurdekasvuks 2%, kuid aasta esimesed kolm kvartalit seda ei luba. Et üldse nulli jääda, vajame umbes 8protsendilist kasvu viimases kvartalis; seegi pole kuigi realistlik.

Hindasime liiga kõrgelt laenuintresside languse mõju majandusele. Ehkki pangad on ülilikviidsed, pole laenuportfellid märkimisväärselt kasvanud. Uut ettevõtluse lainet pole peale tulnud. Tunda annab nii panga kui laenukliendi ebakindlus, ebaõnnestumise kogemused on liiga värsked. Ollakse üksmeelsed selles, et kõige sügavamast põhjast oleme läbi käinud -- seega ootab ees ainult tõus --, kuid enesetunne tahab sellele kinnitust saada ka elust. Seda kinnitust aga pole veel.

Keskmine brutopalk on tõusnud, suures osas avaliku sektori palkade arvel, kuid palgasaajaid endid on tööpuuduse suurenemisega vähemaks jäänud. Seetõttu on leibkonnaliikme sissetulekud hoopis vähenenud.

Õnneks pole ka tarbijahinnad märkimisväärselt tõusnud, aastaga enam kui 3%. Sama kindel ei saa aga olla uuel aastal, näiteks autoomanik peab uuel aastal kõvasti rahakotti kergendama: bensiin, registritoimingute riigilõivud, liikluskindlustus ja lepingu vormistamise tasu kuni seitsmekordne tõus.

Meil oli õigus selles, et Eesti jätkab avatud majandusmudeliga. Erastati suurem osa Telekomist, see tekitas börsil eufoorilise meeleolu, mis jäi kahjuks lühiajaliseks. Ennustasime 50protsendilist aktsiahindade tõusu aasta lõikes, tuli 33%. Ei jõutud erastada Eesti Energiat ega Raudteed, kuid viimase erastamine on otsustatud.

Jooksevkonto ähvardav 10protsendiline puudujääk asendus esmakordselt nelja aasta jooksul ülejäägiga. See tuli impordi tarbimise pealesunnitud vähenemise ja Eesti kui turismimaa õitsengu tõttu. Me ei näinud aga ette, et välisinvesteeringute mahud võivad hakata vähenema; negatiivne on seegi, et kolmandas kvartalis läks investeeringuid Eestist välja rohkem, kui tuli sisse.

Märtsi- ja oktoobrivalimistel kinnistus Eesti parempoolsuse tava riigikogus, keskvalitsuses ja kohalikes omavalitsustes. Kindlalt sai tagasi lükatud astmelise tulumaksu idee -- kui kõik on ausalt teenitud, ei ole Eestis häbiasi hästi elada. Mida rikkamad on ühiskonna liikmed, seda rikkam on ühiskond tervikuna.

Oma Nokia, see üldise rikkuse etalon, on veel leidmata. Ehk peitub see, hoolimata viimase aasta raskustest, Eesti jätkuvas avatuses, eesmärgivisaduses ja optimismis. Äripäeva toimetus soovib kõigile rahulikke jõule ja tujuküllast aastavahetust!

Hetkel kuum