Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Avalik-õiguslik idee ja Eesti Televisioon

    Osa Reformierakonnast tahab Eesti Televisiooni (ETV) ümber käivate segaduste lõpetamiseks telejaama kiiresti erastada.
    Äripäeval on siiralt hea meel, et idee, mida oleme kultiveerinud juba pea neli aastat, hakkab vilja kandma.
    ETV tulnuks erastada juba ammu. Oleks jäänud raiskamata sajad miljonid maksumaksjate raha. Hulk auru, mis riigikogu ja valitsus ETV teemal arutamise peale kulutanud on, leidnuks kasulikumat rakendust.
    Reformistide kava vastu on koalitsioonipartnerid Isamaaliit ja Mõõdukad. Nii et auru ja raha kulub tõenäoliselt veelgi. Avalik-õiguslikku ETVd aga, millest räägitakse, pole. On abstraktne idee, millel pole sisu. Idee, millest räägitakse, aga mis ei toimi. Ühe erakanali juhi sõnul pole Eestis keegi suutnud avalik-õigusliku meedia funktsioonigi defineerida.
    «Eesti kultuuri vahendamist ja sotsiaalsete ülesannete täitmist ei saa jätta vaid erakanalitele,» ütleb üks erastamise vastane, mõõdukas Marju Lauristin. «Ühiskonnas peab säilima üks kanal, mis ei ole rajatud kommertsalusele ja kus võiks olla kindel, et sealt tulev on poliitiliselt objektiivne ja Eesti rahvuskultuuri edendav,» väidab ekskultuuriminister Jaak Allik.
    ETV tänasest saatepäevast saab nende mõõtmete alla mahutada ehk AK uudised, ühe kahest ETV kultuurisaatest -- «OP!» ja venekeelse «Sina» raadiodiskor Julia Kalendaga. Soustiks kõrval «Väike Hobo» 90. ja «Kõik mu lapsed» 72. osa pluss ohtralt telekaubamaja kogu tema imettegeva kaubavalikuga. Kui ETVst ühel päeval erakanal saaks, ei muutuks vaataja jaoks suurt midagi. Vaevalt sellest arugi saadaks. ETV programm ja mentaliteet ei erine ammu kommertskanalite omast. Näiteks anti pühapäeval igati kommertskanalile omasel moel ETV vaatajale teada, milline firma riietab publitsistikasaate Brauser juhti Indrek Treufeldti.
    Kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa on Äripäevale ühe ETV erastamist välistava põhjusena toonud, et telekanalid võib omastada Eestile ebasõbralik kapital, kelle toodetav programm on Eestile ideoloogiliselt kahjulik. Samuti peab olema võimalik kiirelt elanikkonda teavitada sõjaohust või õnnetusest riigis. Samas möönis kantsler, et riigi huve saab kaitsta ka ringhäälingulubade jaotamisel, pealegi kuulub ringhäälingu saatekeskus riigile.
    Raske uskuda, et juhul kui vaenlane on maale astumas, poleks näiteks Kuku Raadio nõus oma «Keskpäevatundi» sellest teatamise tarvis katkestama. Kogu vähemustele mõeldud, sotsiaalset ülesannet täitvat või rahvuskultuuri propageerivat programmi saab edukalt riigihanke korras osta erakanalitelt.
    Reformierakondlaste ettepanek näitab, et on võimalik mõelda ka teistmoodi, mitte ainult avalik-õigusliku meedia idees kui dogmas kinni olles. Toimetus soovib sellist mõtlemist ka teistele poliitikuile. Eriti tingimustes, kui avalik-õiguslikku telekanalit Eestis tegelikult polegi.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
USA aktsiaindeksid andsid langussignaali
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.