- OMX Baltic0,23%295,96
- OMX Riga−0,31%918,51
- OMX Tallinn−0,14%2 018,5
- OMX Vilnius0,29%1 221,38
- S&P 5000,19%6 477,96
- DOW 300,29%45 547,88
- Nasdaq 0,14%21 574,25
- FTSE 100−0,06%9 260,27
- Nikkei 2250,3%42 520,27
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,26
- OMX Baltic0,23%295,96
- OMX Riga−0,31%918,51
- OMX Tallinn−0,14%2 018,5
- OMX Vilnius0,29%1 221,38
- S&P 5000,19%6 477,96
- DOW 300,29%45 547,88
- Nasdaq 0,14%21 574,25
- FTSE 100−0,06%9 260,27
- Nikkei 2250,3%42 520,27
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Järjekordne Eesti Nokia: elekter?
Eesti Energia müüs 1999/2000. majandusaasta (kestab 01. aprillist 31. märtsini) esimese üheksa kuuga ligi 2% enam elektrienergiat kui eelmise majandusaasta samal perioodil. Eesti Energia üheksa kuu netokäive oli 2,78 miljardit krooni, kasvades möödunud majandusaasta sama perioodiga võrreldes 7,3%.
Kuigi need kuivad numbrid, mis avaldati eelmise nädala lõpus, võiksid olla Eesti majanduse üldises kontekstis väikese rahulolu põhjuseks, on siiski olulisem tulevik ja protsessid, mis energeetikavaldkonda mõjutama hakkavad.
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada natuke kaugemalt. Seoses vabaturu tekkega Euroopa energeetikas on konkurents energiafirmade vahel tohutult kasvanud ning oma turupositsioonide kindlustamiseks ja tegevusvaldkondade laiendamiseks investeeritakse hiigelsummasid. Vanad rahvuslikud monopolid on muutumas rahvusvahelisteks hiigelkontsernideks ja Euroopas on välja kujunemas, sarnaselt maailma naftaturuga, oligopol. Omandus ja võim energiaäris on selgelt koondumas väheste superettevõtjate kätte. Energiahiiglased investeerivad miljardeid, et alla neelata oma endisi konkurente ja lähinaabreid. Kohalikud omavalitsused loobuvad järjest elektrivõrkude omamisest, sest piiratud klientide arv ei võimalda neid kasumlikult majandada.
Eesti üksinda ei ole Euroopa mõistes mingi märkimisväärne turg -- me oleme liiga väikesed. Eesti Energia on defineerinud oma koduturuks Balti riigid ning oma eripärasele konkurentsieelisele, põlevkivienergeetikale, suudame Balti turul ka konkurentsivõimelised olla.
Täna on Eesti energiasüsteem ühendatud Läti ja Leedu energiasüsteemiga ning Venemaa Ühendatud Energiasüsteemiga. See tõsisasi seab piirid meie võimalikule elektri ekspordile.
Meie õnneks ei suuda Läti ise katta täielikult oma elektrienergia vajadusi ja on sunnitud osa tarbitavast elektrist sisse ostma. See annab Eesti Energiale täna reaalse võimaluse elektrit eksportida ja 1999. aastal oleme seda edukalt teinud, vaatamata tõsisele konkurentsile Venemaa ja Leedu poolt. Venemaa ebakindlale turule Eesti Energia täna praktiliselt ei ekspordi, kuigi bartertehingud Lenslanetsiga on toiminud kuni viimase ajani.
Võimaluse ekspordigeograafia laiendamiseks annab Eesti ühendamine merekaabli vahendusel Soome ja seeläbi ka teiste Põhjamaadega. Eesti Energia tegeleb selle projektiga intensiivselt juba teist aastat ja võimaliku investeerimisotsuse tegemiseks vajalikud uuringud ja ettevalmistused peaksid lõpule jõudma veel 2000. aasta esimesel poolel.
Vaadates praegust Eesti majandusolukorda on selge, et kiiret elektrienergia siseturu kasvu Eestis loota pole.
Eesti Energia tellis Eesti Tuleviku-Uuringute Instituudilt Eesti majanduse makroökonoomilised stsenaariumid aastani 2010 ja hinnangu aastani 2020. Tõenäoliselt jääb pikemal ajahorisondil elektrienergia müügi kasv Eesti siseturul alla SKP kasvule. Samas on praegusel hetkel kasutamata pea pool Eesti elektritootmise võimsusest, mille kasvõi osaline rakendamine tõstab elektritootmise efektiivsust ja vähendab survet elektrihinnale. Seetõttu ongi Eesti Energias võetud selge suund täiendavate eksporditurgude leidmisele.
Meil on täna olemas kõik võimalused saada Eesti suurimaks eksportööriks ja sellest kasu mitte ainult meie omanikele vaid ka kõigile elektritarbijatele.
Enimloetud
6
Eelarve puudujääk kasvab 4% peale
Viimased uudised
Koerad söövad 150 kilo loomaliha nädalas
Täiendatud: täpsed andmed selguvad reedel
Koerad söövad 150 kilo loomaliha nädalas
Täiendatud: täpsed andmed selguvad reedel
Koerad söövad 150 kilo loomaliha nädalas
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Muusiku portfell on kasvanud kuuekohaliseks
Tagasi Äripäeva esilehele