Uus tulumaksuseadus on kahjulik kaudsetele omanikele

Tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse füüsilistele isikutele ja mitteresidentidele makstud dividendid. Ei maksustata dividende, mille saajaks on residendist äriühing. Ilmselt oli sellise regulatsiooni eesmärk mitte maksustada kasumit, kuni see ringleb residentidest äriühingute bilanssides. St maksuobjekt oleks tarbimisse (füüsiline isik) või riigist välja (mitteresident) suunatud kasum. Oma praegusel kujul tulumaksuseadus seda eesmärki siiski ei täida.

Kuna maksuobjekt on dividend ja maksustatakse mitte omanikku, vaid äriühingut, siis maksustatakse tegelikult kõiki omanikke võrdselt (vastavalt nende osalusele äriühingus). Omanike struktuurist sõltub ainult efektiivne maksumäär.

- omanikud on füüsiline isik (C) 50% ja (residendist) äriühing (B) 50%

- äriühingu kasum on 300 000 kr

- Omanikud otsustavad jaotada dividendideks 200 000 kr.

- Äriseadustiku kohaselt tuleb kasum jagada võrdeliselt vastavalt aktsionäride osalusele aktsiakapitalis, s.o mõlemale 100 000 kr.

- Kuna üks aktsionär on füüsiline isik, tuleb temale makstud dividendilt tasuda tulumaks 100x26/74=35 000 kr.

- Kuna tulumaks dividendilt tuleb tasuda äriühingul (st seaduses puudub alus dividendimakse vähendamiseks tulumaksu võrra), siis makstakse mõlemale aktsionärile 100 000 kr. Tulumaksu võrra väheneb äriühingu (A) jaotamata kasumi jääk.

- Kuna õigus jaotamata kasumile kuulub lähtudes osalusest aktsiakapitalis võrdselt mõlemale aktsionärile, siis on tulumaksuga dividendilt maksustatud mõlemat aktsionäri, sest jaotamata kasumi jääk langes maksueelselt 100 000 kroonilt maksujärgsele 65 000 kroonile. Seega on maksustamise tulemusena mõlema omaniku omand vähenenud võrdselt 17 500 kr võrra.

- Efektiivne maksumäär jaotatud kasumilt on 35/200=17,5%; Mõne teistsuguse omanike struktuuri korral oleks ka efektiivne maksumäär teistsugune.

- Aktsionäride ebavõrdsuse tekitab asjaolu, et saadud dividend 100 000 krooni on füüsilise isiku (C) jaoks lõplik netotulu, mis rohkem maksustamisele ei kuulu.

Äriühingu (B) poolt saadud dividend 100 000 krooni maksustatakse aga uuesti, kui äriühing (B) maksab selle dividendidena edasi oma omanikele.

Kui äriühingu omanik on sellisel juhul 100%-liselt füüsiline isik (D), tuleb sellistelt dividendidelt tasuda tulumaks 100x26/74=35 000 krooni.

See maks vähendab äriühingu (B) jaotamata kasumit, vastav kahju tuleb katta 100protsendilisest omanikust füüsilisel isikul (D).

Seega on kaudse omaniku (D) netotulem dividendidest 100-35=65 000 krooni (otsesel omanikul (C) 100 000 krooni). Sellele lisandub maksukoorem otsese ja kaudse omaniku ühises varas (äriühing A) ülaltoodud näites kirjeldatud viisil.

Kokkuvõttes on äriühingute otseste omanike maksukoorem (17 500 krooni) kaudsete omanikega (35+17 500 =52 500 krooni) võrreldes tunduvalt madalam.

Seega ei saa rääkida residendist äriühingule makstava dividendi mittemaksustamisest (välja arvatud 100protsendilise osaluse korral), sest dividendi tulumaks maksustab äriühingu kõiki omanikke võrdselt seeläbi, et tegelik maksuobjekt on omanike ühine omand.

Vt. ka joonist näite kohta

Autor: Marek Sukk