Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iluravi reklaami lõa otsas

    Iluravi vallas vähem orienteeruvale inimesele võib ühe toote valimine olla sama keeruline kui suur puzzle.
    Ent iga kosmeetikatootja tahab, et võimalik ostja valiks välja just tema toote. Selle tarbeks ostetakse naisteajakirjadesse lehekülgede viisi reklaami, televisiooni hulga reklaamiminuteid ja trükitakse kenasid bro?üüre. Õrnem sugu on teadagi reklaamialdis.
    Eesti Kosmeetikute Liidu juhatuse esimehe Külliki Piatecki sõnul on eesti naine kosmeetika vallas kahjuks väheharitud. «Ei osata valida, sõltutakse ilusatest värvipiltidest ja arvatakse, et ostetakse häid tooteid,» lausub Piatecki.
    Tema hinnangul on levinud väärarvamus, et kosmeetikasalongides saadavad professionaalsed tooted on hirmkallid.
    Ka ilusalongi Besmary kosmeetiku Katrin Olofssoni hinnangul sõltuvad naised kosmeetika valimisel liialt agressiivsest reklaamist, ilusast pakendist ja sõbrannade arvamusest. Tema sõnul pöördub kosmeetiku poole nõu saamiseks väga väike osa naisi.
    «Kui naised peaks natuke nõu ka kosmeetikuga, kulutaks nad kosmeetika ostmisele kindlasti vähem raha,» lausub Olofsson. Tema sõnul leidub poelettidel ja apteekides soodsa hinnaga kvaliteetsest kosmeetikat. Selliste sarjade ainus häda on see, et neid pole reklaamitud ja need pole ka alati pilkupüüdvalt pakendatud.
    TV3s ilusaadet «Kaunis kaunimaks» juhtiva Annely Järveti sõnul on paljude naiste jaoks oluline, et see purgike või totsik, mille ta käekotist välja võtab, oleks ilus ja reklaamist tuntud. «Mõnikord jäetakse kvaliteet tagaplaanile,» lisab Järvet.
    Disaini- ja projekteerimisfirma OÜ Ratia Stuudio omanik Anu Saagim-Ratia kulutab kosmeetika ostmisele vähemalt 500 krooni kuus. Tal on oma kosmeetik, kelle nõuandeid ta kosmeetikavahendite ostmisel kuulab.
    Samas tunnistab Saagim-Ratia, et ostab tooteid ka reklaami mõjul. «Kui on hea reklaam ja kui see veel rõhutab, et tegemist on täiesti uue tootega, siis tekib alati kiusatus osta,» räägib ta.
    Kosmeetikute hinnangul on Eesti kosmeetikaäril veel piisavalt arenguruumi, sest suurel osal naistest pole tekkinud harjumust kosmeetikut külastada ja paljud pole kordagi kosmeetikut külastanud.
    Potentsiaalseid kosmeetikateenuse tarbijaid (naisi vanuses 18--45) elab Eestis statistikaameti andmetel üle 250 000.
    Piatecki andmetel tegutseb Eestis ametlikult 200 ilusalongi, kus tavaliselt töötab kaks kosmeetikut korraga. Iga kosmeetik teeb päevas neli-viis põhjalikku hooldust. Seega teenindavad Eesti kosmeetikasalongid praegu ainult umbes 1500 naist päevas.
    Eeldades, et tavapärase näomaski tegemise ja kulmude kitkumise võtavad salonge külastavad naised ette kord kuus, võib arvata, et kosmeetikasalonge külastab regulaarselt vaid iga viies 18--45aastane naine.
    - mullu oli Eestis müügil 9590 kosmeetikatoodet, neist välismaiseid 9568
    - toodete realiseerimisluba oli 500 firmal
    - professionaalset kosmeetikat toob maale 20 firmat
    Autor: Tiit Efert
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
S&P 500 ja Nasdaq jätkasid allamäge veeremist
USA peamistest aktsiaindeksitest kerkis neljapäeval ainuüksi Dow Jonesi tööstuskeskmine; S&P 500 ja Nasdaqi liitindeks jätkasid eelmisel nädalal alanud langust.
USA peamistest aktsiaindeksitest kerkis neljapäeval ainuüksi Dow Jonesi tööstuskeskmine; S&P 500 ja Nasdaqi liitindeks jätkasid eelmisel nädalal alanud langust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.