Haiguslehega uuele tööle

Kui reisilaeva Meloodia direktor Teet Jõerüüt ühel päeval Tallinnas Suur-Karja tänava kasukapoodi astus, nägi ta seal, oh üllatust, üht oma juba pikemat aega haiguslehel olevat töötajat kasukaid müümas.

«Minule jäi mulje, et ta oli seal müüja rollis, ilma üleriieteta ja väga abivalmis,» ütleb mees, kes on pahane, et peab samal ajal laeval asendajale palka maksma.

Nijole nahapoe noorukesed müüjannad mäletavad pikka kasvu blondiini küll, kuid lausuvad, et detsembrist alates ta enam seal ei tööta.

Poe juhataja Lilia Peets tunnistab, et Rita Loor aitas tal äri käivitada, sest töötajaid oli raske leida. «Oleme head tuttavad, meie lapsed käisid ühes klassis,» lisab ta.

Kõrgharidusega Rita Loor (46) töötab Hansatee laeval konverentsisaali administraatorina palgaga kuus tuhat krooni kuus. On 12 aastat oma tippvõrkpallurist eksabikaasast Viljar Loorist lahus ja kasvatab nende ühist tütart Carolit.

Alates möödunud aasta 4. oktoobrist siiani on tal olnud kokku kuus erinevat töövõimetuslehte, kõik ühest ja samast haiglast. Detsembris maksis haigekassa talle eelmise aasta haiguste eest 9264 krooni, selle aasta töövõimetuslehed on parasjagu arvestamisel.

«Otsustasin aja maha võtta, läksin haiglasse ja sain haiguslehe,» jutustab Loor. Kasukapoes käis ta enda sõnul tuttaval poejuhatajal abis taas novembris, kui oli vormistanud kahe haiguslehe vahel paarinädalase puhkuse. «Lilia küsis, mis ta mulle selle eest teeb, mina vastasin, et eks tulevikus näeb, võib olla, et saan mõne kasuka,» vastab ta küsimusele töötasu kohta.

Kasukas on tal seni siiski saamata. Selle kinnituseks näitab Loor oma Roosikrantsi tänava korteri esikunagis rippuvat kantud jänesenahkset rõivatükki.

Nüüd on Loor olnud haiguslehel kaks kuud jutti, 6. detsembrist alates. Krooniline haigus? «Ei, mul on lihtsalt arstiga kokkulepe, et mul pole praegu mõtet tööle minna,» vastab ta, viidates töökohal üha teravnenud konfliktile.

Loori näide pole ainus. Minu alluv ähvardab minna arsti juurde haiguslehte võtma iga kord, kui talle mõni tööalane märkus tehakse, ja sageli ta nii ka teeb, kurdab üks firmajuht. Mõne kroonilise haiguse leiab hea tahtmise juures enda juures igaüks, haigekassa hüvitis tuleb aga kokkuvõttes maksumaksja taskust.

Ehkki ka suuline tööleping on uute seaduste järgi aktsepteeritav, on haigekassa taoliste mustalt töötavate ravikindlustusraha väljapetjate vastu jõuetu.

Samas on juhte, kus haigekassa register näitab, et töövõimetuslehe omanik käis samal ajal teises kohas tööl, keskhaigekassa peadirektori asetäitja Vaike Näripea sõnul siiski päris palju. Sellisel juhul haigushüvitist ei maksta.

Töövõimetuslehel olija on vabastatud igasugusest tööst. «Kui inimene, kes on ühes kohas kraavikaevaja ja teisal jurist, vigastab jala, ei tohi ta haiguslehel viibides ka juristitööd teha, ehkki saaks,» toob Näripea elust näite.