Elu pärast seadust

Eesti sideturgu ootavad lähiajal ees suured muutused, eriti arvestades sideturu avanemist nn fikstelefonide osas, ja kõik teevad selleks ettevalmistusi. Tarbija otsustab, kelle teenust ja mis hinna eest ta ostma hakkab. Kui kõik suudavad normaalselt teenida, siis omavahel ei kakelda ning üldine keskkond paraneb.

Eesti on interne-tiühenduste ja mobiilsideteenuste poolest Euroopas väga heal kohal: mobiilside kasutajate hulk rahvastikust on 27%, internetiga ühendatud arvuteid on üle 30 000 ning interneti kasutajaid ca 350 000. See loob eelduse Eesti liikumiseks infoühiskonda. Meie eesmärk peakski olema infoühiskonna kujundamine, sest see on meie eeldus maailmas läbilöömiseks. Tore, et infoühiskonna poole liikumisel on head eeskuju näidanud valitsus, kavatsedes muuta valitsemise läbipaistvaks, st internetist jälgitavaks. Digitaalallkirja seadustamine peaks olema järgmine ja kiire samm.

Nii internet kui ka andmesideteenus liiguvad hoogsalt mobiili suunas. Selles veenis hiljutine GSMi maailmakonverents Cannes' is, kus peamiste teemadena olid kõne all internet goes mobile ja m-commerce. Kui vaatame, millised liitumised toimuvad ja milliseid koostööleppeid sõlmitakse, on näha, et selle nimel juba tehakse tööd. Lahenduste pakkujad ja teenuste osutajad konvergeeruvad selleks, et praeguste ja tulevaste klientide elu mõnusamaks teha.

Ma ei arva, et hakkame tulevikus mobiili kaudu tegema kõike, mida praegu teeme lauaarvutiga, aga lihtsamad argiasjad lähevad vaieldamatult mobiilile. Kui Sun Micro-systemsi asepresident Robert Youngjohns kirjeldas Eesti Päevalehele oma nägemust tuleviku internetiühiskonnast, ütles temagi, et kuna mobiiltelefon on oluliselt lihtsam kui arvuti, hakkab mobiiltelefoni abil pääsema internetti rohkem inimesi kui kunagi varem.

Uued tehnoloogiad avavad ühiskonnale uued võimalused, mille näiteks on kevadel Eestis EMT, päästeameti ja Ericssoni ühisprojektina rakenduv MPS (helistaja asukoha määramine mobiiltelefoni abil). EMT jaoks on see teenus eelkõige ühiskonna parema teenimise mudel. Edaspidi avarduvad ka tavakliendi võimalused: mobiiltelefoni abil võib tulevikus saada teavet lähimate tanklate, pankade, restoranide või meelelahutusasutuste asukohast jms.

E-kommertsi kõrval on käibesõnaks muutumas m-kommerts, kaubandus mobiiltelefoni vahendusel. Uudne Blue-Tooth-tehnoloogia, mil eestikeelset vastet veel polegi, hakkab võimaldama tasuda nt kaupade eest mobiiltelefoni vahendusel isegi nii, et telefoni ei pea taskust välja võtma. Täna toimib mobiilkaubandus helistamise põhimõttel, siis piisab ostukeskuses kaupade korviladumisest ja läbi spetsiaalse värava jalutamisest.

Mida tähendab selliste võimaluste areng ühiskonnale? Esimese sammuna lähenevad telekommunikatsioon, infotehnoloogia ja uus meedia nii Eestis kui ka kogu maailmas. Loodetavasti saame üle isikutevahelistest vastuoludest ning sünnib enamikku telekommunikatsiooni-, infotehnoloogia ja uue meedia ettevõtteid ühendav liit.

Eestis annab telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiasektor 5,2% sisemajanduse kogutoodangust. Ehkki me pole seda eriti tähtsustanud, on see arv üle kahe korra kõrgem kui Euroopa keskmine. Näitab see meie majanduse ja ühiskonna nõrkust või IT- ja telekommunikatsioonisektori tugevust? Küllap mõlemat, ja seepärast peaks telekommunikatsioonist ja infotehnoloogiast saama meie ühiskonna ja majanduse vedur. See on arenev ja perspektiivikas valdkond, kuhu on juba tulnud suured investeeringud. Nt EMT on üheksa aastaga investeerinud 1,5 miljardit krooni. Investeeringud jätkuvad, ulatudes tänavu 450 miljoni kroonini.

Milleks see kõik? Selleks, et säilitaksime konkurentsivõime, et oleksime global network'i võrdväärne osa. Pole tähtis, kes oleme või kellele kuulume, vaid see, et suudame luua mugava keskkonna. Inimesi ja ettevõtteid ei huvita ju, kuidas side toimib, nemad tahavad mõnusalt elada ja edukalt äri ajada.