Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas kaabelleviseadus aitab kaasa monopoli tekkele?
Kaabellevi Liidu praegune seisukoht on, et kaabelleviseadus tuleb tühistada seoses telekommunikatsiooniseaduse vastuvõtmisega. Viimane on kenasti tasakaalus ja liidu arvates piisab mõningate oluliste punktide lisamisest telekommunikatsiooniseadusesse. Need punktid käsitleksid tehnilist järelevalvet, autorikaitset ja võibolla veel üht-teist, näiteks ka Eesti Telekomi mittetegutsemist kaabellevis.
Kogu kaabelleviseaduse idee on üks ? kuidas korraldada kaabeltelevisiooni minekut Tallinna linnas ühele ettevõttele, kelleks on TELE2 kaubamärgi omanik.
See on põhjus, miks kogu kaabelleviseadus on kirjutatud ja kui see mõte nüüd seadusest välja võtta, siis sinna eriti midagi alles ei jää.
Kaabelleviseaduse eesmärk on, et tekiks üks operaator ja võrgu omanik ning teised peavad opereerimise lõpetama. Seadusesse on sisse kirjutatud, et tagasiulatuva jõuga antakse monopol Tallinnas ühele firmale.
Kaabelleviseadust on vaja muuta, aga need muutused ei ole tingitud Kaabellevi Liidu nõudmistest. Muudatustega on vaja sideametile rohkem võimu anda ja sanktsioone karmistada, kuid põhimõttelisi muudatusi ei ole vaja teha.
Seaduse põhimõtteks on Eesti Telefonile paralleelse infrastruktuuri kaudu konkurentsi pakkumine. See oli seaduse kirjutamisel põhieesmärk ja see peab jääma seadusesse alles. Seadus välistab võimaluse, et kaabeltelevisioonivõrgus oleks osalus Eesti Telefoni omanikfirmal.
Tegelikult ei ole mingit monopoli TELE2-le antud. Nad on saanud ainult kaabeltelevisiooni võrguloa linnavalitsusega sõlmitud lepingu alusel. Seadus ise on aga rakendamata, sest volikogud pole teinud sideametile ettepanekut konkurss kuulutada.
Konkurentsiseadusest on võetud veel säte, et see, kes saab võrgu väljaehitamiseks ainuloa, on kohustatud võrgumahtu välja rentima teistele kaabeltelevisiooni operaatoritele. Kui võrgumaht on ammendunud, siis korraldab sideamet uue konkursi ja laseb rajada kõrvale teise kaabeltelevisioonivõrgu. Ma ei saa aru, mis monopolist räägib Peeter Kern.
Kui kaabelleviseadus ei kannaks eesmärki luua konkurents Eesti Telefonile, siis ei oleks seda seadust üldse vaja.