Elektrooniline isikutunnistus järgmise aasta jooksul

Passi kõrvale asub 2001. aastal Eestis isikut tõendava dokumendina ID-kaart ehk elektrooniline isikutunnistus, mis võib samal ajal olla veel haigekassakaart, pangakaart ja palju muud, kirjutab Postimees.

Võimalusterohkeid ID-kaarte plaanis Eestis juurutada juba kodakondsus- ja migratsiooniameti ekspeadirektor Andres Kollist, kuid rahapuudusel oli valitsus sunnitud vahepeal sellega seotud projektid külmutama. Eile võttis Mart Laari kabinet taas suuna, et toppama jäänud ID-kaardid tulevad kasutusele järgmise aasta jooksul.

Eesti elektrooniline ID-kaart kujutab endast tehniliselt protsessor- ehk kiipkaarti, millel erinevad andmed on kirjas kahel viisil: trükituna kaardile koos omaniku fotoga, nagu kõige lihtsamal töötõendil, ning salastamisvõtete abil salvestatuna plastkaardi sisse monteeritud väikeses mikroprotsessoris.

Läti ja Soome analoogia põhjal pakub siseministeerium uue kiipkaardi hinnaks 110-150 krooni, mis tuleb selle saajal tasuda riigilõivuna. Uus euronõuetele vastav Eesti pass hakkab samadel andmetel maksma vahemikus 120-500 krooni.

Siseministeerium peab esitama valitsusele ID-kaardi kasutuselevõtmise täpsustatud kava mai algul, samuti tuleb ette valmistada riigihankekonkursi korraldamine ID-kaartide tellimiseks ja eelnõu, milles need kaardid seadusega katta.