Kadi Heinsalu • 22. märts 2000
Jaga lugu:

Äripäev: mida kõrgemad maksud, seda mustem on palgaraha

Mida kõrgemad on maksud ja madalam inimeste elatustase, seda mustem on palgaraha, mida ettevõtjad oma töötajaile maksavad, väidab Äripäeva homne juhtkiri.

Järgneb tsiteering:

Äripäeva arvamusel läheb Eesti võitluses maksupetturlusega vale teed - annab maksuametile rohkem õigusi ja suurema tegutsemisvabaduse ning veeretab samal ajal järjest suuremat maksukoormat elanike õlgadele.

Eestis hinnatakse musta palga maksjaid olevat umbes viiendik ettevõtjaist.

Ümbrikupalga maksjate suur hulk näitab, et maksukoormus on Eestis ületanud taluvuse piiri. Mõne aasta taguselt 36-37% sisemajanduse kogutoodangust on maksukoorem kasvanud tasahilju 44%-ni. Ilmselt pole seegi piir: soojusenergiale lisandub 18% käibemaks, suureneb kütuseaktsiis ja tõenäoliselt ähvardab meid ka sotsiaalmaksu tõus - pensionireformi teist sammast ning mitut uut kohustuslikku kindlusliiki teisiti rakendada pole võimalik.

Lähinaabritel soomlastel ja rootslastel on maksukoormus, tõsi, suurem kui meil, ümbrikupalkadega aga Soomes ja Rootsis probleeme pole. Teadlikum ja ausam elanikkond? Ehk tuli nende teadlikkus läbi heaolu kasvu - neis riikides on elatustase mitmeid kordi kõrgem kui Eestis. Lihtne näide - soomlane võib keskmise tunnipalga eest osta 11 liitrit bensiini E 95, eestlane kaks.

Eestlased pole kosuda jõudnud, sellega aga ei saa pettust õigustada - vargus on vargus ja seadused kehtivad kõigi jaoks ühtviisi, väidavad maksukogujad.

Petturite hulk on mõtlemapanev ja seda enam väärib probleem tõsist lähenemist. See, kui politsei pistab maksuameti näpunäite järgi kaheks ööpäevaks pokri ümbrikupalga maksmises kahtlustava firmajuhi, on õigupoolest vaid märk korrahoidjate nõrkusest. Maksuamet ja politsei ei suuda pettust tõestada ning püüavad nii kahtlustavaid ehmatada.

Mingi mõju sel talitusviisil kindlasti on - see üks firmajuht maksab edaspidi ilmselt ausalt makse. Mida teha aga ülejäänutega - ehmatada samuti ükshaaval arestikambriga? Kes jõuab aga kokku arvata kohtukulusid, mida selline au haavamine kaasa toob - pole tabatud, pole varas, nagu ütleb idanaaber.

Ehmatamistaktika on vale teisestki aspektist - soodustab 'koputamist'. Mõni ettevõtja saadab konkurendile kaela maksuameti, et võistlejast kas või mõneks ajaks lahti saada või rikkuda tema mainet. Ja seda ka siis, kui võistleja on üdini aus.

Kopsakas trahv petturile oleks mõjusam rohi - pärast esimesi veerandmiljonilisi trahve paarile piraattarkvara kasutajale suurenes originaaltarkvara läbimüük kauplustes mitmeid kordi.

Väidetavalt maksavad ümbrikupalka väiksemad (vaesemad) ettevõtted ning trahv viib firma pankrotti nagu ka vanglakaristuse määramine firmajuhile. Ehk peaks maksuamet kutsuma nõustajaks liikluspolitsei - kirjand ja turvavöö vajalikkus jääb sõidukijuhile eluks ajaks meelde ja selle eest ei pea ta sentigi maksma. Näiteks võiks maksupetturi panna musta raha hulga ulatuses tegema ühiskondlikult kasulikku tööd - lund rookima, tänavaid pühkima. Meedia silme all.

Lahendus peitub aga maksude alandamises. Selleks, et makse alandada, tuleb hoida kokku kulusid riigi tasandil - eraettevõtted on selle protsessi juba läbi teinud, nüüd on kord riigi käes.

Jaga lugu:
Hetkel kuum