Maapiirkonnad võrgutatakse traadita Interneti püsiühendusega

Üks esimesi valdu, mis sai traadita Interneti komplekslahenduse ja internetiseeris vallavalitsuse, koolimajad ja raamatukogud, oli Rae vald. Vallavanem Endel Lepik, endine arvutiõpetaja on Eesti Telefonilt püsiühenduse tellimise asemel 1998. aastal 10 korda odavama traadita ehk raadio teel internetiühendusega väga rahul.

'Põhiliselt on peale valla asutuste tellinud meilt Internetiühenduse eraisikud,' ütleb Endel Lepik, 'päris ärilahendusteni pole me veel jõudnud, kuigi mõnedest elamurajoonidest Rae vallas on huvi tuntud andmemahtude eraldamise vastu, et saaks elanikele edasi müüa.' Tänu koolide internetiseerimisele odava arvutisidega on näiteks Lagedi koolis õpilastel alates 1. klassist oma e-maili aadress. Side taha asi pidama enam ei jää.

'Investeerisime tehnikale 1,3 miljonit, Eesti Telefonile oleksime selle raha rendiks ühe aasta jooksul juba maksnud. Seega tasus investeering end aastaga,' ütleb Lepik.

Ainukesed probleemid on seni põhjustatud pättidest, kes antenni ära varastasid ja tormist, mis ühe antennimasti murdis. Tasapisi on hakanud Internetiga harjuv vallarahvas ka vallale eraldatud andmemahtu täielikumalt ära kasutama, nii et kohati on andmesideliinid juba täiskoormuseni jõudmas.

Tarmo Kaljumäe traadita võrgu seadmeid pakkuvast 3K Groupist ütleb, et kuna traadita interneti lahenduse investeering tasub end võrrelduna Eesti Telefoni hindadega (sh. sissehelistamise telefoniarve) tagasi esimese aastaga, siis levib see interneti lahenduse variant väljaspool suuremaid linnu kulutulena. Selle aasta lõpuks peaks tema sõnul olema selliseid maakoha Interneti levialasid 30 erinevas kohas.

'Lisaks kõigele on see ka kiirem ning maakohtades tavaliselt ainus lahendus, kuna puuduvad korralikud telefoniliinid või pole neid üldse,' selgitab Kaljumäe. Positiivne on omavalitsuste toetus ja nagu näitab Rae valla eeskuju, võib vald teha side loomisele investeeringu ja elavdada nii kogu vallarahva elu ja ühendust muu maailmaga.

Ettevõtete jaoks on oluline ka võimalus liikuda oma Internetiühendusega ühest kohast teise. 'Rae vallas, näiteks Lagedil on võimalik sõita autoga kohale ning autost sülearvuti abil Internetis surfata või e-maile vahetada,' ütleb Tarmo Kaljumäe. Päris mobiilivõrgule sarnast Internetti siiski olemasolev lahendus ei võimalda.

Samasuguseid traadita võrke rajatakse praegu ka Hiiumaal ja Läänemaal, rääkimata suurematest linnadest. Sel aastal võib traadita Interneti levialakaart täieneda Ida-Virumaa, Harjumaa (lisaks Rae vallale), Valgamaa ja Lääne-Virumaaga. Kõik sõltub Interneti teenusepakkujatest ja kohapealsetest firmadest ning ettevõtjatest, kes soovivad traadita andmesidet pakkuda.

Artikli autor on Kaido Einama.