?Väljavaated on head,? ütles turismiameti uuringute osakonna juhataja Piret Kallas. ?Turistide saabumise kasv 5?6 protsenti aastas on täiesti reaalne, samuti eeldame seda, et turismitulud kasvavad kiiremini kui saabumised,? lisas ta. Turismiamet prognoosib 7?8protsendilist tulude kasvu aastas.

Tänavune prognoos 3,4 miljonit külastust ja 11,3 miljardit krooni turismitulu Kallase hinnangul ületatakse. Seitsme kuuga on Eestit külastanud 1,93 miljonit turisti.

Eesti turismiteenuste ekspordist moodustasid väliskülastajate kulutused majutusele, toitlustusele, vaba aja veetmisele, ostudele ja teenustele Eestis tänavu I poolaastal 3,9 miljardit krooni ning kulutused reisitranspordile ühe miljardi.

Jätkuvalt on kasvanud Eestis ööbivate ning seetõttu siin rohkem raha kulutavate turistide arv, seda eriti soomlaste, rootslaste ja norralaste osas. Lisaks sellele on suurenenud kruiisireisidega saabuvate külastajate hulk, kes peamiselt tulevad kaugematest riikidest kui Skandinaaviamaad.

Kallase sõnul külastavad kaugemalt pärit turistid Eestit tavaliselt kombineeritud reisipaketi osana. Levinud on kombinatsioonid koos Soome-Rootsi, Läti või Peterburiga. Talvist turismi madalseisu aitavad ületada soomlased ning eestlaste siseturism.

Harjumaal Kuusalu vallas asuva Aedala turismitalu perenaise Anu Nõva sõnul jäi tänavu suvel turistide arv võrreldes mullusega samale tasemele. Samas suurenes sel aastal turismitalu külastavate eestlaste arv, kes peamiselt tulid veetma nädalalõppu.

?Välismaalastest turistid peatuvad tavaliselt siin ühe öö, nende hulgas on palju jalgrattamatkajaid,? rääkis Nõva.

Nõva sõnul on Aedla turismitalu pidamine seni ära tasunud, kuigi samas on tänavuse atesteerimisega seotud küllaltki suured kulutused paljudele väikeettevõtjatele üle jõu käivaks osutunud. ?Paljud jäid sellepärast atesteerimata,? tõdes ta.

Samuti märkis Nõva, et seni on turismiteenuse pakkujad saanud turismiameti poolt vähe abi. ?Võiks korraldada koolitusi ja kogemustevahetusi,? viitas Nõva just praktilise teabe nappusele.