Eesti peab hakkama uuesti kella keerama

Artikkel

- Uudised
- 2. oktoober 2000 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti peab hakkama uuesti kella keerama
Andres Tarandi eestvõttel otsustas kolmikliit käesoleval aastal lõpetada kevadise ja sügisese kellaja keeramise ning Eesti hakkas elama vööndiaja järgi.
Äripäeva arvates tõi nimetatud otsus rohkem kahju kui kasu ja sellepärast tuleb järgmisest aastast uuesti hakata Eestis kella keerama.
Vööndiaja järgi elamine on toonud kaasa mitmeid negatiivseid aspekte, millele otsuse tegemisel ei osatud piisavalt tähelepanu pöörata. Nüüd läheb hommikul liiga vara valgeks ja õhtul vara pimedaks. Inimestele tekitab see mitmeid ebameeldivusi. Suurenevad kulud elektrienergiale. Meie ostujõud on aga endiselt madal.
Õhtul töölt koju minnes on juba pime ja kodutööde tegemiseks tuleb valgustid tööle lülitada varem, kui tehti seda aasta tagasi. Osa töid tuleb aga lükata nädalavahetusele. Näiteks kui veel möödunud aastal said eramajade omanikud sügisel rahulikult pärast tööd muru niita, siis nüüd tuleb seda teha nädalavahetustel. Hämaras või pimedas pügatud muru võib hommikul ärgates tekitada piinlikkuse tunde.
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu juhatuse esimees Jaak Uudla nimetas eilses Äripäevas veel ühe kellakeeramist toetava argumendi. Vööndiaja tõttu on sattunud liikluse tipptund hämarale ja pimedale ajale, mis on eeldus autoavariide arvu kasvuks.
Vööndiaja eest võitlevat Andres Tarandit eelpool toodud argumendid ei veena. Tema hinnangul on vööndiajaga seotud probleemid lahendatavad ka kellakeeramiseta ning ta ei usu, et valitsus selle küsimuse juurde tagasi tuleb. ?Minu arvates võiksid töökollektiivid omavahel kokku leppida, mis kell neile tööl meeldib käia,? lausus Tarand.
Möödunud aastal kellakeeramise üle peetud diskussioonis nimetati vööndiajale jäämise ühe tugevama plussina seda, et kooli- ja lasteaialastel oli pärast kevadist kellakeeramist hommikul raske ärgata.
Nüüd on aga tekkinud uus probleem. Eestlaste kella järgi tõuseb päike liiga vara ja hommikul läheb uni juba iseenesest ja raske on välja puhata. Kuna aga õhtul läheb vara pimedaks, siis lisaks elektrikulule peavad ka lapsed õppetööd tegema rohkem laua- ja laevalgustite abil ning see rikub silmi.
Pimedus muudab julgemaks ja aktiivsemaks kuritegeliku maailma, eeskätt vargad. Pimedas on julgem autolt ilukilpe varastada või võõra jalgrattaga minema sõita jne. ?Tänu? vööndiajale on nüüd varaste põhiline tööaeg pikem.
Mis on Eesti probleemid? Nendeks on kõrge kuritegevuse tase, suur liiklusavariide hulk, madal ostujõud, laste nõrk tervis. Vööndiajast kinnipidamine ei ole loetletud probleemide tekitaja ega peamine põhjustaja. Kindlasti on aga kella keeramisest loobumine aidanud kaasa loetletud probleemide süvenemisele.
Hetkel kuum