Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti peab hakkama uuesti kella keerama

    Andres Tarandi eestvõttel otsustas kolmikliit käesoleval aastal lõpetada kevadise ja sügisese kellaja keeramise ning Eesti hakkas elama vööndiaja järgi.
    Äripäeva arvates tõi nimetatud otsus rohkem kahju kui kasu ja sellepärast tuleb järgmisest aastast uuesti hakata Eestis kella keerama.
    Vööndiaja järgi elamine on toonud kaasa mitmeid negatiivseid aspekte, millele otsuse tegemisel ei osatud piisavalt tähelepanu pöörata. Nüüd läheb hommikul liiga vara valgeks ja õhtul vara pimedaks. Inimestele tekitab see mitmeid ebameeldivusi. Suurenevad kulud elektrienergiale. Meie ostujõud on aga endiselt madal.
    Õhtul töölt koju minnes on juba pime ja kodutööde tegemiseks tuleb valgustid tööle lülitada varem, kui tehti seda aasta tagasi. Osa töid tuleb aga lükata nädalavahetusele. Näiteks kui veel möödunud aastal said eramajade omanikud sügisel rahulikult pärast tööd muru niita, siis nüüd tuleb seda teha nädalavahetustel. Hämaras või pimedas pügatud muru võib hommikul ärgates tekitada piinlikkuse tunde.
    Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu juhatuse esimees Jaak Uudla nimetas eilses Äripäevas veel ühe kellakeeramist toetava argumendi. Vööndiaja tõttu on sattunud liikluse tipptund hämarale ja pimedale ajale, mis on eeldus autoavariide arvu kasvuks.
    Vööndiaja eest võitlevat Andres Tarandit eelpool toodud argumendid ei veena. Tema hinnangul on vööndiajaga seotud probleemid lahendatavad ka kellakeeramiseta ning ta ei usu, et valitsus selle küsimuse juurde tagasi tuleb. ?Minu arvates võiksid töökollektiivid omavahel kokku leppida, mis kell neile tööl meeldib käia,? lausus Tarand.
    Möödunud aastal kellakeeramise üle peetud diskussioonis nimetati vööndiajale jäämise ühe tugevama plussina seda, et kooli- ja lasteaialastel oli pärast kevadist kellakeeramist hommikul raske ärgata.
    Nüüd on aga tekkinud uus probleem. Eestlaste kella järgi tõuseb päike liiga vara ja hommikul läheb uni juba iseenesest ja raske on välja puhata. Kuna aga õhtul läheb vara pimedaks, siis lisaks elektrikulule peavad ka lapsed õppetööd tegema rohkem laua- ja laevalgustite abil ning see rikub silmi.
    Pimedus muudab julgemaks ja aktiivsemaks kuritegeliku maailma, eeskätt vargad. Pimedas on julgem autolt ilukilpe varastada või võõra jalgrattaga minema sõita jne. ?Tänu? vööndiajale on nüüd varaste põhiline tööaeg pikem.
    Mis on Eesti probleemid? Nendeks on kõrge kuritegevuse tase, suur liiklusavariide hulk, madal ostujõud, laste nõrk tervis. Vööndiajast kinnipidamine ei ole loetletud probleemide tekitaja ega peamine põhjustaja. Kindlasti on aga kella keeramisest loobumine aidanud kaasa loetletud probleemide süvenemisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.